Andrus Kasemaa: „Kirjanik ei tohiks kirjutada raamatuid, mille kohta ta teab, et need on kergelt tehtud või valedel motiividel. Ta peab jääma inimeseks ja tõde otsima.“
Kes ei tea Andrus Kasemaad? Kardan, et päris paljud. Tegu on noore kirjanikuga, kes on avaldanud seitse raamatut, kuid ei ole nende tutvustamiseks korraldanud säravaid esitlusi, ammugi ei ole ta astunud üles televisioonis ega kirjutanud skandaalseid pamflette . . . .
Mõnikord piisab aga üllatamiseks vähemast…
Leedu valitsejakoja kiired käisid kunagi üle kogu Euroopa … Praegu ohustab Leedu üht sümbolit, Vilniuse Gediminase torni ümberkaudsete puude langetamise ja ehitustööde tõttu kokkuvarisemine.
Priit Kruus: „Praegust eesti noorkirjandust iseloomustab töörahu. Noorkirjanikku ei seostata enam mässukohustuse ega brändinäitajatega, tema mõõtühikuks on teksti tase.“
„Täpselt kaheksa aastat tagasi, 2009. aasta sügisel, võttis linn, kuhu olin äsja suure armastuse kannul elama kolinud, mind vastu valimisplakatitega. Mäletan isegi esimest plakatit, millele bussiaknast arvatavasti selle erksa värvi pärast tähelepanu pöörasin. Kollasel foonil naeratav Keit Pentus (mitte veel Rosimannus) kuulutas: „Ma armastan Tallinna“ ning mu keelevaist aitas mul seda fraasi mõista“ (Sirp 15. IX 2017).
Nii on kirjeldanud oma eestimaalaseks saamist praegu Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi teadlane Mihhail Trunin. Ta on…
Mika Keränen oma foto „Kohal“ juures. Foto juurde on kirjutatud: „Kolile ronimine võtab alati võhmale, väsimus sunnib puhkama ja kohalejõudmise tunne on võimas.“ Ülal Ann-Leena Milleri foto „Rannailm Soome moodi“
Mika Keränen: „Soome ja eesti keel on mulle nagu jalgpallurile parem ja vasak jalg. Tugevam on mul parem jalg, aga skoorinud olen rohkem vasaku jalaga.“
„Eesti luulel on Soomes pidu,“ on tõdenud Heidi Iivari. Samal ajal esineb Eestis soome luule nullaastaid, kuigi põhjanaabrite muud kirjandust tõlgitakse usinalt.1 Tänavu on läinud hästi: soome luule tõlkeid (ja algupärandeid) leiab festivali „Hullunud Tartu“ aasta alguses ilmunud kogumikus „Pilt ja sõna II“ ning äsja tuli trükist Heli Laaksoneni luulekogu „Ole ise“.
Tõtt-öelda on imelik, et seda raamatut tuli oodata nii kaua. Edelasoome murdes kirjutavat Heli Laaksoneni võib ometigi pidada Soome luule…
Ilze Salnāja-Värv: „Tartus on sündinud rohkem kui üks oluline läti liikumine.“
Ilze Salnāja-Värv on lätlanna, kes on elanud 11 aastat Tartus. Ta peab siin giidiametit ja korraldab Tartu Läti Seltsi esimehena eestilätlaste kultuurielu. 28. oktoobril peetakse tema eestvedamisel Eesti Rahva Muuseumis konverentsi „Tartu roll eestlaste ja lätlaste rahvuslikus ärkamisajas“.*
Kui palju on Tartus ja Eestis lätlasi?
Tartus elab umbes 200 lätlast, Eestis kokku nii 2000 ümber. Siia…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.