Toomas Järveti põhitöö on juba aastaid olnud reklaam mitmetes agentuurides, aga nüüd juba palju aastaid reklaamibüroos Taevas. Reklaame tehes me kunagi ka kohtusime. Toomas on õppinud algul juurat, siis kultuuriteooriat toonases humanitaarinstituudis ja hiljem Barcelonas visuaalset antropoloogiat. Tal on valminud on kaks dokfilmi, lühikas „Side lõpp“ (2011) ja nüüd pikk film „Karmil pinnal“ (2015) Palestiina tantsijast ja koreograafist Maherist.
Võtmemoment Maheri filmi puhul on, et 40aastane moderntantsija on Ramallah’s elades kahekordses…
Armin Kõomäe oopus on paras jõu- ja ilunumber. Romaanis on ainult üks tegelane, kes pealegi ei pea sisekõnet, ei põe eksistentsiaalsetes ängides, vaid lihtsalt tegutseb. Seega paljut, mis kirjanduses kasutusel, ei ole. Pole dialooge, inimsuhteid, pole õieti psühholoogiatki, sest peategelane on kõik see aeg ühetaolises õnnelikus seisundis, nagu mõni revolutsioonijärgse vene autori, olgu siis Juri Oleša või Ilfi ja Petrovi siidivend ja kaabakas. Mul on tunne, et romaanivõistlusel sai lugu…
„Draamal“ mind tantsulavastust vaatama kutsudes ütles tütar Sanna mõtte, mis üllatas: tantsuetendus valida on küllaltki kindla peale minek. Ka keskpärast tantsutükki olla palju mugavam vaadata, kui keskpärast sõnateatrit, kus hakkab enamasti piinlik ja igav ja ootad, millal läbi saab. Kas tantsu puhul ei oska head halvast eristada või tüütab tantsiv inimene, kui tal asi välja ei tule, rääkivast vähem? Tõsi ta on, sõna on raskem kandma panna, kui liikumist, sest…
Kirjutamine sujub Helme Peetril ludinal. Olen lugenud ta varasemast neljast romaanist kaht: „Puudutust“ ja „Septembrit“. Ja jäin toona oma mõttelise hinnanguga, mida välja ei öelnud, kahevahele. Minu meelest kiskusid tekstid literatuurseks (mis etteheide see nüüd kirjandusele on, mida kirjandus siis veel olema peaks?), kuigi olid kultuursed ja hea maitsega tehtud. Siis ei tulnud pähe, aga nüüd tunnen küll – Helme pidi leidma nõksu, oma mänguväljaku, kus keegi teine teda ületada,…
Margus Kasterpalu tõmbab näitlejad käima ja loob veenva omailma.
Viljandi Ugala „Mere märgid”, autor Gardner McKay, tõlkija Inna Feldbach, lavastaja Margus Kasterpalu, kunstnik Liina Tepand, muusikaline kujundaja Toomas Lunge. Mängivad Kadri Adamson ja Meelis Rämmeld. Esietendus 12. VIII Saueaugu teatritalus.
Karepa (tegevus)kunstiürituse väike aruanne.
Tegevuskunstiõhtu „Lagunemine” Richard Sagritsa majamuuseumis Karepal 9. VIII. Kuraator Teet Veispak, kunstnikud Roomet Jakapi, Kaarel Küttas, Vahur Laiapea, Kenneth Lekko, Jaan Malin, Katariina Meister,
Ian Simon Märjama, Robin Nõgisto, Jüri Ojaver, Alina Orav, Karin Strohm, Jaan Toomik ja Valeri Vinogradov, esilinastus Vahur Laiapea film „Kurvits Lootuse tänavalt”.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Eesti lastekirjanduse keskuses on 28. novembrini avatud Lewis Carrolli raamatust „Alice Imedemaal“ inspireeritud illustratsiooninäitus „Kogu aeg on teeaeg“ . Stefano Bessoni. Märtsijänes.Lehekülg näituse kataloogist.
Kõomägi on asine mees, asjad juhtuvad krips-kraps ja tundlemiseta.Piia Ruber
Fragment Andrus Kõresaare installatsioonist „Purgatoorium“. 1995.[mobil] galerii arhiiv
Helme joonistab detailselt välja Ruhri kaevanduspiirkonna – ja tööstusmaastik ei ole raasugi igav. Lehviv inimlik nukrus muutub korraga tähendusrikkaks.Aron Stern
Autisti suutmatus mõista teiste emotsioone ja keelemänge, vajadus korra ja rutiini järele, paanika, kui tungitakse tema maailma või territooriumile, emotsioonitus ja soovimatus midagi varjata, seejuures justkui irratsionaalne lõbusus – kõik see oli olemas ja veenev ning loomulikult pani Amaliale (Klaudia Tiitsmaa) kaasa elama..Jaanus Laagriküll