$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Peeter Olesk
-
Teaduse varjatud karid ja vaalad
Üksikud seisukohavõtud reageeringuna Gunnar Oki aruandele ei ole veel ühise aruteluni viinud. „Üksikud“ ses mõttes, et enamik teadlastest on vait, pealegi puudub meil niisugune foorum, kus kõik oleksid vabad. Eesti on libisenud NLKP teele: on presiidium, kuulajad ja telgitagused askeldajad. Niimoodi võis kunagi jagada külvitööde korraldusi, mitte nüüdisajal väidelda.
Asjatu armuvaev
Teadusajakirjade olukorda ja teaduse käsitlemist üldises meedias Gunnar Okk ei vaadelnud. Ilmselt seda talt ei palutudki. Küll soovitatakse tema raportis lähtuda…8 minutit -
Teadusest teistpidi
Tallinna tehnikaülikooli rahandusprofessori Karsten Staehri artiklit „Miks Eesti kõrgharidus ei jõua Põhjamaadele järele. Haridus ja teadus väärivad poliitikute, ajakirjanduse ja avalikkuse suuremat tähelepanu“ (Sirp 17. VII)* oli hea lugeda. Mulle meeldib, kui inimese mõte sõuab vabalt (August Sang, 1959). Karsten Staehr kirjeldab oma kogemusi tööst Tartu ülikoolis ja Tallinna tehnikaülikoolis, ei kirjuta meile midagi ette, ent juhib tähelepanu mitmele kärestikule selles akadeemilises jõevoolus, mida kuivemalt võiks nimetada teaduse osaks vaimses kultuuris…5 minutit -
Vasakpoolne Eduard Vilde
Hetke-Eestis kehastab vasakpoolsust ennekõike Kreeka Vabariigis võimule tulnud erakond nimega Syriza. See on peaaegu-äärmuslike erakonnakeste koalitsioon, millest veelgi rohkem vasakule jäävad Kreeka kommunistid. Ühtseks erakonnaks koondusid nad aastal 2013. Nende üheks võtmesõnaks on rahvuslus, teiseks nn otsedemokraatia ehk igamehe õigus kaitsta Kreeka huve kõikjal, kus üksik kreeklane tunneb end ahistatuna. Poliitilise tüpoloogia järgi on nad nood populistlikud natsionaalsotsialistid, kes väga hästi teavad, kuidas just nemad elavad Euroopa Liidu kõige idapoolsemal…5 minutit -
Vladimir Arnoldi haud Novodevitše kalmistul Moskvas. Lisaks erakordsele matemaatikuandele oli Arnold tuntud huumorisoone poolest, nii ütles ta kord tudengitele, et üks loll võib rohkem küsida, kui sada tarka vastata jõuab ning selles vaimus paneb ta tudengitele ette mõned lahendamist vajavad ülesanded.WikipediaKuidas kirjeldada pöördparaboloidi?
Fundamentaalalad matemaatika ja füüsika on Toompeal kutsumata külalised.
8 minutit -
Olemisest ja tundmatusest
„Funktsiooni määramispiirkond” on mõiste kõrgema matemaatika sellest osast, mida võib õpetada juba progümnaasiumis nendele, kelle hinne matemaatikas oli vanasti „neli”. Funktsiooni f(x) määramispiirkond D (f) on vahemik, milles funktsiooni argumente saab defineerida (ehk määratleda, millised argumendid sinna vahemikku kuuluvad). Kord leidsin ma Madis Kõivu jt ühest erialasest artiklist aga mõiste „füüsikaline määramispiirkond”. Sellest polnud meil koolis räägitud. Küsisin Madiselt, mis see on. Ta vastas heatahtlikult ega mitte üleolevalt (üleolevust võis…6 minutit -
Teatmeteos, kuid ka trükisõnaline teenetemärk
Harri Kiisk – eesti kultuuri vahendaja Rootsis. Koostanud Triinu Ojamaa, Kanni Labi ja Janika Kronberg, tõlkinud Andres Raudsepp ja Jorma von Wirén, toimetanud Kanni Labi. Kujundanud Maris Kuperjanov. Eesti Kirjandusmuuseum, 2012. 208 lk.3 minutit -
In memoriam: Leonid Stolovitš
Leonid Stolovitš
22. VII 1929 Leningrad – 4. XI 2013 Tartu4 minutit -
Ilmalugu
Andres Tarand, Jaak Jaagus ja Ain Kallis, Eesti kliima minevikus ja tänapäeval. Keeletoimetaja Leelo Jago. Kaane kujundanud Kalle Paalits,
küljendanud Tiia Ilus. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013. 632 lk.
„Eesti kliimat” ei ole raske lugeda, sest see on kirjutatud küll ilma ilukirjandusliku lorata, ent ikkagi teadmises, et ilma suhtes ei ole inimene kunagi liiga suur võhik.5 minutit -
Ilmalugu
Andres Tarand, Jaak Jaagus ja Ain Kallis, Eesti kliima minevikus ja tänapäeval. Keeletoimetaja Leelo Jago. Kaane kujundanud Kalle Paalits,
küljendanud Tiia Ilus. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013. 632 lk.
„Eesti kliimat” ei ole raske lugeda, sest see on kirjutatud küll ilma ilukirjandusliku lorata, ent ikkagi teadmises, et ilma suhtes ei ole inimene kunagi liiga suur võhik.5 minutit -
Kui naaber mõtleb teisiti
Venemaa akadeemikud ei taha harjuda tõdemusega, et mänguväli on väiksem kui üks kuuendik kogu planeedist. Ründe-, kaitse- ja luureasjandus ning hüdroressurss koos veevarustusega on olnud alati ühed peamised teadusliku töö tellijad. Nii oli see Krusensterni jt laevareisil, Baeri ekspeditsioonide ajal, Mannerheimi ratsamatkal, Paul Ariste, Ilmar Talve jt kogumiskäikudel Vadja- ja Ingerimaale 1942–1943, Richard P. Feynmani tööl Los Alamoses, Igor Tamme osavõtul Nõukogude tuumaprogrammist ja . . . . kõiki näiteid me järgnevas kokku…4 minutit
