$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

Zane Daudziņa mälestusteraamat ühiskorteri toksilisest elust on märksa huvitavam tervik kui tavalised sentimentaalsed lapsepõlveheietused.

Mati Undi muuseumi uue püsinäitusega on Tallinna kirjanduskeskus loonud silmapaistvalt hea ja moodsa kirjandusliku kosmodroomi.

Bruce Chatwini „Utz“ on asjatundlik pilguheit kollektsionääride maailma ja põnev lugu ühe haruldase kunstikogu saatusest. Ühtlasi on aga autor tabanud midagi olemuslikku tšehhide mõttelaadis.

Kogu teravmeelsest analüüsist hoolimata on Mihkel Muti raamat eelkõige ülemlaul ühele hinge läinud linnale.

Joanna Ellmanni värskes luulekogus ei uinuta enam mitte maa all, vaid eksootilises koopas või müstilises kellavabas ruumis.

Andrei Belõi „Peterburi“ on totaalne stiiliõpik, mõtlemapanev näide, mida kirjanik tekstiga teha saab ja võib.

Joel Jans on roimaraamatus tabanud kõige olulisema: Riia ja Peterburi rafineeritud seltskonnad ei olnud omal ajal Rõngust sugugi kaugel.

Reisikiri

Dekadents on Pärsia kirjandusklassiku Sadeq Hedayati juttudes kui ravim. Lugeja saab nuusutada tõelist traditsiooni, mis siis, et põhiliselt selle jäänuste ja allakäigu demonstreerimise kaudu.

Toitude lõputu eskalatsioon rektor Halltigu söögilauas on kujutatud suurepäraste filmilike stiilivõtetega, kuid lauakõnede teoloogiline külg jääb võrdlemisi lihtsakoeliseks.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.