-
Lolo Jones oli 2008. aasta Pekingi olümpiamängude saja meetri tõkkejooksu favoriit. Start õnnestus ja veel kaheksandal tõkkel oli kuldmedal vaata et kindel. Siis aga puudutas ta jalaga eelviimast tõket, kaotas rütmi ning lõpetas alles seitsmendana. Selline ebaõnn võib tabada mitte ainult sportlasi, vaid ka näiteks poliitikuid. Indrek Saare „jooks“ kultuuriministrina on läinud siiani üsna libedalt. Ja nüüd, vaid mõni kuu enne valimisi, täidavad kultuurivaldkonna uudised äkki suure osa meediapildist. See…
-
Dokumentaalfilm „Mäed, mida polnud“ (Allfilm, Eesti 2018, 75 min), režissöör Ivar Jurtšenko, operaatorid Taavi Arus, Andrus Eesmaa, Mark Šandali, Madis Hiiemäe, Mart Sard ja Indrek Soe, heliloojad Erkki Tero ja Antti Turp, produtsent Pille Rünk.
Seda lugu kahest poisist, kes pärit Vändrast, kus maa on lame ja eneseteostusvõimalused ahtad, aga kes ometigi murravad end raske tööga ja vigastuste kiuste maailma jalgrattaspordi tippude hulka, on ju jutustatud varemgi, näiteks Andres Luidre lühidokumentaalis „Mägede…
-
1996. aastal lahvatas Stockholmis skandaal, kui ühel rahvusvahelisel näitusel osalev kunstnik Oleg Kulik, kes, lastes end ketti panna, kehastus koeraks. Kuigi tema kõrval oli silt kirjaga „Ohtlik!“, ei pidanud paljud kunstihuvilised seda tõeliseks hoiatuseks ja nii ka pureda said.
Kolmteist aastat hiljem nähti seda koera ka Eestis, kui teatris NO99 etendati lavastust „Kuidas seletada pilte surnud jänesele“. Sel korral sai hammustada kultuuripoliitik (õigemini Marika Vaariku kehastatud tegelane, kuigi toonase kultuuriministri perekonnanimi…
-
„Vanale hallile raamatukoile / Poeg sündis – tähenärija. / Elutargale vanatoile / Niiöelda troonipärija. / Poeg tuli igerik, sõge ja saamatu. / Numbreid ei noki ja tähti sööb vähe. / Vana sööb üksinda terve raamatu, / Seni kui noor nosib tühise tähe“ – nii algab Ilmar Trulli luuletus „Raamatukoi ja tähenärija“ (1998).
Eestlased on raamatu(koi)rahvas ja seda tõestavad ka rahvusvahelised uuringud. Möödunud nädalal avaldatud uuringu järgi on just eestlastel kodus kõige…
-
„Naine merelt“ on lavastus, kus kõik on kogu aeg vaatajale näha, kuid ometigi jääb enamik esmapilgul märkamata.
Ugala „Naine merelt“, autor Henrik Ibsen, lavastaja ja lavakujundaja Andres Noormets, kostüümikunstnik Maarja Viiding, muusikaline kujundaja Argo Vals, videokunstnik Katre Sulane, valguskunstnik Villu Konrad. Mängivad Aarne Soro, Laura Peterson, Marika Palm, Ilo-Ann Saarepera, Tanel Ingi, Rait Õunapuu, Tarvo Vridolin, Agur Seim ja Argo Vals. Esietendus 22. IX Ugala suures…
-
Mida tähendab XXI sajandil kunstimetseenlus?
See, et Eestis liigub eraraha kultuuris pigem vähe – ja seda suuresti sellistele algatustele vastu töötava maksusüsteemi tõttu –, pole mingi saladus. Seega tuleb ilmselt võtta, kust vähegi annab, näiteks reklaamitööstuselt.
Arvatavasti on enamikul meeles varakevadine „Eesti laulu“ finaal, mille vahenumbris kõlas Leslie Da Bassi lugu „Naine“ Evelin Võigemasti jt esituses: „Ma olen naine / Ja mulle igavesti tunduma jääb / Et peegel valetab / Kui vaja, autol rehvi…
-
Enamik meist pole ilmselt kunagi pidanud taluma avaliku kadalipu häbivääristavat turmtuld. Tead küll, et see on mäng, nad ei mõtle ju seda tõsiselt, elavad end niisama välja, edevusega kaasnebki tähelepanu, seega kannata ära, ise sa ju ronisid püünele, kes sul käskis, elu ongi raske. Lahe mäng muidugi, ise tahtsin, ise ka lõpuks teenin selle pealt.
Avaliku elu tegelane on ilmselt üks keerulisemaid rolle, mida keegi meist eal täita saab. Valvekommentaator, staarnümfomaan,…
-
Calderóni autosakramentaal, kristlik allegooria tuletamaks meelde, mis on tõeliselt väärtuslik, kõlab vaevata kokku Theatrumi senise repertuaarivalikuga.
Theatrumi „Suur maailmateater“, autor Pedro Calderón de la Barca, tõlkija Jüri Talvet, lavastaja Lembit Peterson, kunstnik Lilja Blumenfeld, valguskunstnik Rene Liivamägi, helikujundaja Marius Peterson. Mängivad Marius Peterson, Lembit Peterson, Indrek Sammul, Andri Luup, Liina Olmaru, Anneli Tuulik, Mare Peterson, Maria Peterson, Toomas Täht, Helvin Kaljula, Tarmo Song, Elisabeth Peterson ja…
-
Kas tõesti on jää murdumas? Kaks aastat tagasi kirjutasin: „Mõned teemad on nii leierdatud, et isegi järjekordse artikli alustamine klišeega ei tundu kohatu. Seega siin see parafraas on: „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka ravikindlustus,“ ütleb riik. Aga ravikindlustust ei tulnud, seda ei ole vabakutselistel tänaseni, ja nii jääb üle vaid jumala armule loota (nagu klassik on kirja pannud)“ (Sirp 23. IX 2016).
Seda, et igas eestlases on nii…
-
Nad on väga suure tõenäosusega naised, kes räägivad kodus eesti keelt. Paljud neist on (üli)õpilased või on neil juba kõrgharidus.
Nemadki on enamjaolt kõrgharidusega eestikeelsed naised vanuses 15–44. Suure tõenäosusega elavad nad Tallinna ja Tartu piirkonnas ning neil on keskmisest kõrgem sissetulek.
Selline on vastavalt raamatukogude ja muuseumikülastajate portree sel nädalal kultuuriministeeriumis esitletud (tellijaks oli küll EAS) Kantar Emori muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringu põhjal. Seega on tulemus üsna sama…