Eestil puudub kultuuripoliitika – seda mantrat on kultuuritegelased viimasel kümnendil ikka korrata armastanud. Kuna valdkond siiski toimib, st võetakse vastu seadusi, tehakse riigieelarvest eraldisi, peetakse üleval omaette ministeeriumigi, tuleb nimetatud mantra taga näha pigem rahulolematust selgete kultuuripoliitiliste eesmärkide puudumise üle või siis poliitika ja praktika vastuolulisuse tunnetamist. Kultuuriminister Rein Langi algatatud dokumendi „Eesti kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020” (edaspidi „Kultuur 2020”) koostamine peakski kirjeldatud segadust vähendama, kuigi siinkohal tasub meenutada, et…
11 väliseksperti luges ja hindas eesti näitekirjanike loomingut.
Eestis jõuab igal aastal lavale ligi 50 algupärast teksti, mis moodustavad uuslavastustest üle 40%. Seejuures on eesti näidendite tuntus mujal maailmas üsna väike: kuigi Jaan Tätte näidendeid on viimasel kümnendil lavastatud ainuüksi Saksamaal poolesajal korral, pole teisi autoreid sama edu saatnud. Iseendale ausalt otsa vaadates tuleb tunnistada, et põhjuseks on kindlasti olnud meie nüüdisdramaturgia vähene tutvustamine väljaspool Eestit, mis senini tulenenud raha vähesusest.…
Eesti teater on saavutanud stabiilsuse, ent see on toonud kaasa traditsioonide taastootmise.
Viimastel aastatel on ilmselt paljud tundnud, et teatrist räägitakse peamiselt selle majanduslikust efektiivsusest lähtuvalt. Ootamatu majanduskriisi ning sellele järgnenud kärbete kontekstis on ka arusaadav, et raha või õigemini selle puudumine on olnud meie peamine jututeema. Rahast tulebki rääkida nagu ka teatrikunsti mõjust Eesti majandusarengule, ent praegu tahan keskenduda sisule: sellele, millist teatrit meil tehakse. Tahan rääkida võimalustest.
Statistika kohaselt pole…
Vahetut muljet püüdva kaasamis- ja individuaalkriitika keskmes on teadlikult vaid kunstnikule tagasiside andmine.
Näitleja ootab kriitikult lavastaja märkusi, arvas Anne Türnpu Tartu ülikoolis teatriteaduse õpetamise 20. sünnipäevale pühendatud konverentsil,1 nentides seejuures, et kriitik ei saa neid kunagi teha. Türnpuga tuleb nõustuda seda enam, et kui arvustuses antaksegi tagasisidet, siis peamiselt lavastajale, ning ka rollisoorituste analüüs on sageli suunatud eelkõige lavastajale, mitte otse esitajale.
Nagu olen viidanud oma eelmises artiklis „Liftikriitika – paratamatus…
Aina intensiivistuva teatribloginduse tõttu hakkab piir kutselise ja harrastuskriitika vahel ähmastuma.
Doktorantidel soovitatakse kohe esimesel semestril välja mõelda oma teadustöö n-ö liftiversioon ehk vastus küsimusele „Millest sa doktoritöö kirjutad?”, mille ettekandmine ei võtaks rohkem aega kui keskmine liftisõit. Aina intensiivistuv teatriblogindus on Eestis tekitanud samalaadse olukorra, kui nii publik kui ka tegijad ootavad kriitikult eelkõige arvustuste liftiversiooni – kergesti loetavat (s.t liigse teoretiseerimiseta) ja üheselt mõistetavate hinnangutega.
Selleks et kirjeldatud tundmusele ka…
Intervjuu kultuuri- ja kultuuripoliitika uurija Andreas Wiesandiga
Novembris pidas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse magistrantidele loenguid saksa kultuuriuurija Andreas Wiesand, kes on Euroopa Võrdleva Kultuuriuuringute Instituudi (ERI Carts) juht. Instituudi üks olulisemaid tegevusi on kolmteist aastat tagasi koostöös Euroopa Nõukoguga alustatud kompendiumi „Kultuuripoliitika ja trendid Euroopas” (vt www.culturalpolicies.net) koostamine, kuhu aastatuhande vahetusest on kaasatud ka Eesti (esimese ülevaate kirjutas soome kultuuripoliitika uurija Ritva Mitchell, hiljem on autoreid olnud mitu, neist pikemalt…
Valitsuse tegevuskavas on kirjas Eesti kultuuripoliitika 2020. aastani ulatuvate arengusuundade ettevalmistamine, mille protsessi loodetavasti kaasatakse võimalikult palju valdkonna esindajaid.
Rein Langi kultuuriministriks saamine seitse kuud tagasi tekitas avalikkuses elava vastukaja. Valdkonna ootused võttis toona kokku politoloog Rein Toomla, kes uskus, et Lang tekitab oma eelkäijaga võrreldes „rohkem möllu”, kuid on võimekam oma ministeeriumi eest seismisel, seda eelkõige eelarveläbirääkimistel valitsuses. 1 2012. aasta riigieelarve eelnõus on kultuuriministeeriumi üldkulud käesoleva aastaga võrreldes tõesti…
Lavastajat on huvitanud Gilgameši inimlik kolmandik, see osa kangelasest, mis on avatud hirmule surelikkuse ees.
Von Krahli teatri „Gilgameš ehk Igaviku nupp”, idee autor ja lavastaja Peeter Jalakas, dramaturg Tarmo Jüristo, tehniliste lahenduste autor Enar Tarmo, muusik Erkki Hõbe, videokunstnik Emer Värk, kunstnik Liisi Eelmaa, valguskujundaja Oliver Kulpsoo ja helikujundaja Renzo van Steenbergen. Mängivad Juhan Ulfsak, Erki Laur, Mart Koldits, Tiina Tauraite, Taavi Eelmaa, Mari Abel, Riina Maidre ja Liina Vahtrik.…
Teatri NO99 suurlavastus „The Rise and Fall of Estonia” maalib eestlastest trööstitu pildi.
Teatri NO99 „The Rise and Fall of Estonia” („Eesti tõus ja langus”), idee ja kontseptsiooni autorid ning lavastajad Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper. Mängib teatri NO99 trupp. Esietendus 23. III Nokia kontserdimajas.
Ilmselt piisab lavastuse „The Rise and Fall of Estonia” teatrilukku minekuks ka valitud vormist: kõrvalmajja ehitatud võttepaikade labürindis toimuva ekraanile vahendatud otseülekanne on eesti teatris…
Māra Ķimele lõpuni läbi töötamata kontseptsioon kõrvetab sama valusalt kui külm püstolitoru Hedda-Barbie’ meelekohal.
Von Krahli teatri ja Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti VIII lennu „Hedda Gabler”, autor Henrik Ibsen, lavastaja Māra Ķimele (Riia Uus teater), kunstnik Epp Kubu, valguskunstnik Oliver Kulpsoo. Mängivad Kait Kall, Ott Kartau, Katre Kaseleht, Liis Lindmaa, Loore Martma,
Madis Mäeorg, Tõnis Niinemets, Mari Pokinen, Ivo Reinok, Siim Sups, Ragne Veensalu ja Kirsti Villard. Esietendus 5. II Von…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
