Ott Karulin
-
Hetkiti tegelased elustuvad rollina. Neid hetki on nii Jan Uuspõllu (Aleksandr) kui ka Peeter Tammearu (Ivanov) mängus.Siim VahurEbakõlaline harmoonia
„Dissonantsete“ lavastusosised järgivad selget loogikat ja moodustavad korraliku terviku, aga seejuures mõjub lavastus kuidagi vormistatuna, kiretult.
4 minutit -
Õde-venda Ranevskaja (Mari-Liis Lill) ja Gajev (Aarne Soro) on hurmavalt vihaleajavad ja relvitukstegevalt armastusväärsed. Ranevskaja kasutütar Varjat (Klaudia Tiitsmaa) iseloomustab malbus ja tagasihoidlikkus.Silver KaljulaLapsepõlv on läbi
Just tuumikrollides näitlejate suhe oma tegelasse ja sündmustesse nende ümber muudab Andres Noormetsa lavastatud „Kirsiaia“ intrigeerivaks.
4 minutit -
Viktor Marvin hoidub Tšitšikovina suurtest žestidest ja tundepuhangutest.Vene teaterTäna õhtul googoldame
Komejanti saanuks muidugi vähem olla, aga mõnikord äratab surnud üles vaid vali naer – kui ka vaid hetkeks.
4 minutit -
Silva Pijon kehastab lavastuses peamiselt just noori tegelasi, noorte vaatenurka.Siim VahurKülluslik teemagalerii
Üksjagu keeruline on mõista dramaturgide Sveta Grigorjeva ja Mihkel Seedri valikuid või õigemini nende tegemata jätmist.
3 minutit -
Üksjagu põnev (ja tähenduslik), kuidas filmi esimeses pooles jälgitakse peategelast pigem distantsilt, kas selja tagant või ruumi teisest otsast, piilutakse Merle Karusood teiste ruumis viibijate vahelt, et siis teose kulgedes liikuda kaameraga talle lähemale ja võtta lavastaja nägu suurde plaani.Kaader filmistÜhest (elu)tööst esmalt sõelutu
Teatrilavastaja Merle Karusoo portreteerimiseks on filmis „Sõelaga vett. Merle Karusoo“ liiga palju kasutamata võimalusi ja kohustuslikke teemahaakeid.
4 minutit -
Võrreldes teistega saab tunduvalt rohkem lavaaega ja tähelepanu Aarne Soro tegelane.Merilin UlmSeal ta ongi, see Hornimäe
Kaoses aimdub kord ning lavastaja tuumküsimus: kui igaühel on oma tõde, siis kellel on õigus otsustada, milline neist tõdedest kehtib kõigile?
3 minutit -
Ralf Bäng (Henrik Kalmet) pole veel sündinud, vaid jälgib eemalt, kuidas isa (Martin Mill) emal (Maarja Mitt-Pichen) kõhu suureks pumpab.Siim VahurHambad suust!
Selles mõttes on „Bäng“ tüüpiline saksa teater, et enamik teksti antakse otse publikusse ja lugu jutustatakse teadlikult just neile.
5 minutit -
„Läbi kukkumine“ (esiplaanil Arolin Raudva) on lavastus tasakaalust, täpsemini selle hoidmisest.Alan ProosaTasakaaluharjumused viiele ja enamale
„Läbi kukkumine“ on ühtaegu ruumiinstallatsioon – ruumi, mille konstruktsiooni kannavad etendajad – ning lubadusena ka osavõtuteater, kus publikule on antud võimalus ruumis ringi liikuda.
4 minutit
