-
Lapsepõlves alateadvusse söövitunud õudusunenägusid, mis veel täiskasvanunagi hirmujudinaid tekitavad, on ilmselt igaühel. Paljud on ainuomased, nii mõnedki korduvad samaealistel. Minu põlvkonna luupainajate varamusse kuuluvad nii legend Mustast Käest, kes pimeduses ligi hiilib – eriti siis, kui on liialt uudishimutsetud – ja su kägistab, aga ka „Nõiutud saar“, „Klaasikillumäng“ ja „Nõiakivi“, mis astusid teleekraanilt ülbelt laste unenägudesse, nagu tegi seda mujal maailmas (võib-olla ka Eestis neil õnnelikel, kel oli juba 1980ndatel SAT-TV) Freddy…
-
Sel nädalal lahvatas meedias üksjagu huvitav eetiline debatt, kui kaheksa ärimeest annetasid erakondadele kokku üle 800 000 euro selle eest, et viimased tõstsid kolmanda lapse toetust. Kas nüüd on seaduse hind teada, küsiti ning arutati, mis on eetilisem, kas toetada täpsustava selgituseta maailmavaadet või avalikult välja öelda, mille eest täpselt poliitikuid rahaliselt premeeritakse.
Omaette küsimus on seegi, kas ja kuidas saavad ärimehed erakondi karistada, kui kolmanda lapse toetuse tõstmine ära jäänuks, ja…
-
Olgu, ma ütlen selle välja: selle aasta märgilisim film on „Tondipüüdjate“ uusversioon, kus New Yorgi päästmine kummituste käest on usaldatud naiste kätte ning kus staarmees Chris Hemsworth, keda muidu harjutud nägema filmisarjas „Tasujad“ Thorina kurjusega võitlemas, musklid punnis ja õliläikesed, on taandatud tondipüüdjate abitu sekretäri rolli. Pole siis ka ime, et „Tondipüüdjaid“ lausa meeste vaenamises süüdistati (etteheited filmi kunstilisele tasemele olid enamjaolt siiski õigustatud).
Huvitavaid karakterrolle jagub naistele Hollywoodis vähe – nagu ka…
-
Kas riik on hakanud viimastel aastatel kultuuri tsenseerima?
Ajad on segased. Slovakkia võimuparteid Smer saadavad pidevalt korruptsiooniskandaalid, selle liikmed on võimetud suhtlema meediaga ning töötavad vastu võrdsusele ja demokraatiale. Sellegipoolest tegid nad eelmisel aastal teoks kultuuri rahastamise reformi, luues kunstifondi (Fond pre umenie), mis toetab sõltumatu institutsioonina mittekommertslikke kultuuriprojekte, mida ei toetata otse riigieelarvest [nagu meil kulka – toim].
Kuna kultuuriministeeriumil pole – või vähemalt ametnike sõnul pole – kontrolli kunstifondi otsuste üle, pole ka…
-
„Palun, härra, ma tahaksin veel!“ küsib Oliver Twist hirmunult ja eitavat vastust ette teades. Eks ole ka kujutav kunst juba aastakümneid rahastamise osas vaeslapse rollis olnud. Tänavugi moodustasid selle valdkonna tegevus- ja projektitoetused vaid 8% kultuuriministeeriumi eelarvest.
Ei saa öelda, et olivertwistlikult juurde poleks küsitud ja eks vaikselt on ka suurest pajast kujutava kunsti kausikesse kõhutäidet juurde nirisenud (kunstnikupalk on siinkohal hea näide), aga ikka liiga vähe ja justkui märkamatult. Mõne…
-
Selleks korraks on krunt („Aga krunt – see on terve maailm!“) jagatud ja uus valitsus oma ametivande andnud. Pöördeliste sündmuste ajal (iseasi, kui vasakule see pööre tegelikult oligi) lennutati meedias kõrvaltvaatajatele puru silma ajamise eesmärgil hulgaliselt süüdistuste liivapomme ja murti vastastikku niisama piike (õnneks jäädi siiski tsiviliseeritult sõnavehkluse juurde ja neimahimust kuumaks köetud käega juhitud relvad ei kriimustanudki kedagi). Harilik poliitiline maadlus, mis muud.
Tõsi, János Boka, „Pál-tänava poiste“ krundikaitsjate ninamehe noomitusest,…
-
Oh, Andrei! Millised ootused ja lootused õekestel sinu suhtes olid – professorikoht Moskvas oli ju kindlamast kindlam. Ja nüüd . . . . vaid närb ametnik, kel võlad kaelas ja päitsed peas.
Anton Tšehhovi kolme õe pealinnaihalus on ehk paljudele teada, aga nende vend Andrei jääb sageli tähelepanuta. Pole ka midagi imestada, sest näidendis räägitakse temast enamjaolt tagaselja: alguses kui armsalt hajameelsest, küll hoolitsust vajavast, aga siiski õekeste tulevikku kindlustavast teadlasehakatisest, edaspidi aga aina nukrama kaastundega…
-
Rahvusvahelise grupi Mago „InTime“ ehk „Õigeaegne“, idee autorid ja teostajad Amandine Doat (Prantsusmaa), Merle Freund (Saksamaa), Grete Gross (Eesti) ja Otto Tammivaara (Soome). Esietendus 14. X Kumu auditooriumis.
Avatud ruumi meetod, mis mõeldud aruteludeks, järgib reeglit, et kohal on alati õiged inimesed. Ka uue tsirkuse lavastus „InTime“ ehk „Õigeaegne“ toob ilmselt kokku õiged inimesed (Lahti tsirkusekooli kasvandikud) õigel ajal (see on koosluse esimene ühistöö). Trupi ühe liikme Grete Grossi tegelikult veel…
-
Kulka nõukogule pole viimased kuud just kergete killast olnud: uus juht tuleb valida, aga kuidagi ei suuda otsustada, et milline käilakuju paslik oleks. Kõrvaltvaatajale on see mõjunud Marguse dilemmana: kas võtta korralik ja harjumuspärane Mari või siis ikkagi keevaline ja isepäine Tiina, keda võidaks ehk süüdistada lausa libahundiks käimises.
Ega kulka juhilt väga palju enamat oodatagi, kui et see rahaasjadel hoolsalt silma peal hoiaks ja et eal ei korduks Avo Viioli kordasaadetu.…
-
I pilt. Presidendikandidaadid on kogunenud Delfi ja EPLi ühistoimetusse, et pidada maha ei tea mitmes debatt. Meeleolu on mõtlik, sest esimese hääletusvooruni riigikogus pole enam nädalatki. Kandidaatidest eemal, omaette, istub šatäänide juuste ja tooni võrra tumedama mõnepäevase habemega noormees. Tema pilk on enamjaolt nutitelefoni ekraanil, aga teeb aeg-ajalt kontrollkäigu üle terve ruumi.
II pilt. Sama koht ja kandidaadid, kes aga nüüd lõbusamas meeleolus: aasitakse vastaskandidaatide riietuse, sh käekoti üle, meenutatakse eelmisi kordi –…
