-
Tänavuse EMTA Sügisfestivali peakülaliseks oli belgia helilooja Wim Henderickx.
Samal aastal, kui muusika- ja teatriakadeemia sai uue õppehoone (1999), toimus esmakordselt sündmus eesti muusika festival, keskpunktis olid uued teosed kohaliku heliloomingu vallast, loojate ja esitajate seas esiplaanil aga üliõpilased. Aasta pärast sai sellest Sügisfestival ning sellest peale on üha enam püüeldud rahvusvahelise avatuse poole. Tänaseks on üritusest kujunenud informatiivne nüüdismuusikafoorum ühes workshop’ide, meistrikursuste ja loengutega kaasaegse muusika interpretatsiooni teemal.
-
Joametsa Schuberti-tõlgendus oli üles ehitatud suurtele dünaamilistele, emotsionaalsetele ja tempolistele kontrastidele.
Eelmisel laupäeval oli Kadrioru lossis „Akadeemilise kammermuusika” kontserdisarjas pianist Tanel Joametsa sooloõhtu. Kuigi kaheaastase intervalliga festival „Klaver”, mille raames saab tavaliselt külastada mitmeid sooloõhtuid, annab hea ülevaate klaverimängu „välisuudistest”, siis sääraseid võimalusi, kus kohalikud pianistid saaksid end solistina rakendada, ei kipu siinsed kontserdiorganisatsioonid just sageli pakkuma. Seega tuleb nähtust „sooloõhtu” kahjuks üha harvem ette.
-
Ludwig van Beethoveni teoste tõlgendamine on interpreetidele alati suurt huvi pakkunud, tegemist on kaaluka ülesandega igale muusikule. Kui esitatakse Beethovenit, on garanteeritud keskmisest suurem publikuhuvi ning selle poolest polnud erandiks ka Mederi saalis 13. ja 14. IX Eesti Kontserdi uue sarja „Violino bis!” avalöögina kõlanud kammerõhtud, kus tšellist Silver Ainomäe ja pianist Kirill Kozlovski võtsid esitada kogu Beethoveni loomingu tšellole ja klaverile, tuues ettekandele viis sonaati ja kolm variatsioonitsüklit.
Selline terviklik ettevõtmine…
-
Orelifestivali muusikalooline diapasoon oli avar, ulatudes vanade kultuuride ühehäälsest vaimulikust laulust Arvo Pärdi uudisteose esiettekandeni Eestis.
Daniel Zaretski
-
Risto Joost Tõnu tormis
Ülemöödunud nädala neljapäeval sai Tallinna Metodisti kirikus kuulda kodumaist muusikat ühisnimetaja all „Eesti eleegiad”. Tallinna Kammerorkester ühes viiulisolistide Arvo Leiburi ning Harry Traksmanniga tõi Risto Joosti dirigeerimisel kuuldavale kava Heino Elleri, Arvo Pärdi ja Tõnu Kõrvitsa muusikaga. Siinses muusikaringkonnas valdavalt kiidusõnade objekt Risto Joost omab TKOga juba teatavat koostöökogemust ning kontserdil kõlanud helid saavad kuuldavasti lähiajal ka CD-vormi valatud.
-
Tallinna Filharmoonial on tavaks anda igal hooajal võimalusi noortele muusikutele, kes saavad end proovile panna Tallinna Kammerorkestriga (TKO). Eelmisel reedel anti Tallinna Jaani kirikus tasuta kontsert sarjas „Noored dirigendid”, kus TKO ees astusid esmakordselt üles viiuldaja Triin Ruubel ja dirigent Lehari Kaustel. Siinses muusikaruumis küllalt ebatraditsioonilisena mõjuv kava oli ühtaegu nii kummaline kui huvitav.
Lehari Kaustel on lõpetanud Eesti teatri- ja muusikaakadeemia 2007. aastal löökpillide erialal ning õppinud dirigeerimist Jüri Alperteni…
-
Mari Polli ja Mihkel Polli kontserdi raskuskese näis viiuldaja õlgadele nihkuvat.
Kontserdisarjas „Noored talendid” toimus eelmise nädala teisipäeval Estonia kontserdisaalis kammermuusikaõhtu, kus astusid üles viiuldaja Mari Poll ning pianist Mihkel Poll. Muusikutest õde-venda on noorusele vaatamata silma jäänud oma mitmesuguste saavutustega.
-
Lähitulevikus hakkavad sellel pianistide konkursil osalenud siinse muusikaelu arengut määrama.
Maksim Štšura
-
Kontsert „PEEP LASSMANN 60” Estonia kontserdisaalis 19. III, kavas Liszti, Sumera, Tulevi, Steineri ja Kõrvitsa klaveriteosed.
Oma 60. sünnipäeva 19. märtsil tähistas sooloõhtuga Estonia kontserdisaalis pianist Peep Lassmann. Ligemale neli aastakümmet on möödunud 1969. aastast, mil tollal 21aastane konservatooriumi tudeng äratas suurt tähelepanu Tallinnas toimunud üleliidulisel pianistide konkursil, saavutades seal diplomi. Aeg on liikunud märkamatult, kuid nii mitmedki teod olnud üsna märgatavad.
-
Johann Sebastian Bachi instrumentaalmuusikas moodustavad süidid olulise osa. Lisaks „Inglise süitidele” on tal klahvpillile veel kaks kuuest süidist koosnevat kogumikku – „Prantsuse süidid” ja „Partiitad”. Poole tosina jagu süite on Bach kirjutanud sooloviiulile ning sama palju tšellolegi, lisaks veel saatega viiulisüidid ning orkestrisüidid. Teostega tutvudes ilmneb, kuivõrd mõttetihedalt ja väljapeetud maitsega on Bach vorminud muusikalisi ideid, moodustades neist erinevate mõjutuste ja juurdunud traditsioonide abiga faktuuriliselt mitmekesiseid ja kujundlikult rikkaid teoseid.
Mederi…
