Andrei Hvostov jõuab küünilise relativiseerimiseni: usaldusväärseid fakte pole, niisiis pole millelegi reageerida; sõjakuriteod toimuvad, aga neid on toime pannud ka teised.
Järgnevat ajendas kirja panema Sirbis 10. X 2025 ilmunud intervjuu Andrei Hvostoviga.1 Hvostov selgitab selles oma mõtteid Iisraeli-Palestiina olukorrast ja avalikkuse reaktsioonidest sellele. Natuke aega tagasi vaieldi veel faktide üle: kultuuritegelased, kes oktoobris 2023 seisid vastu relvarahule Gazas, ütlesid oma avalikus pöördumises muu hulgas, et…
Ükski rahu pole võimalik ilma ühiskonnakorralduseta, millega on nõus nii juudid kui ka palestiinlased. Vaja on kokkuleppimist nagu apartheidi lõpetamise puhul Lõuna-Aafrikas.
Kas laste saamise või ilma lasteta jäämise motiive üldse tohib uurida? Kas peale ülikoolide tohivad teadusuuringuid teha ka teised? Sellised küsimused on kõlanud paaril möödunud nädalal. Vastus mõlemale küsimusele on jah. Aga kas rahvastikuregistri andmed on kättesaadavad igaühele? Kas teadust on võimalik teha ilma uuritavat valdkonda tundmata? Ei ja ei. Vastavalt isikuandmete kaitse seadusele on andmed kättesaadavad ainult avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatele asutustele (nt ülikoolidele) põhjendatud huvi korral. Ülikoolidesse ja teadusasutustesse…
Kaarel Tarand kommenteeris 26. aprilli Sirbis pikalt arengukava „Lõimuv Eesti 2030“ koostamist, ja ka üldisemalt lõimimis- ehk Eesti vähemuspoliitikat. Tarand heidab sellele ette tarbetut uurimist ja seiret ning nähtava lõpplahenduse puudumist. Ta ei soovi jätkata „lõimumise lõputut õudu“, vaid soovib näha selle (mingisugust) lõppu. Ka lõimumise üle arutlemine võib vahel tunduda veniv ja mõttetu. Põhjuseks pole faktiteabe puudus, vaid pigem see, et teave arutlejaid alati väga ei huvitagi.
Miks on Eestis…
Soome sotsioloogi, kultuuriajaloolase ja kirjaniku Jari Ehrnroothi 2016. aastal ilmunud raamat pälvis kohe Soome ajakirjanduse tähelepanu kui seisukohavõtt debatis hyvinvointiyhteiskunna üle. Too termin – heaoluühiskond – tähistab Soomes kogu seda sotsiaalse turvalisuse, universaalse tervisekindlustuse ja võrdsete haridusvõimaluste süsteemi, mis teiste Põhjamaade eeskujul pärast Teist maailmasõda üles on ehitatud. Ehrnrooth ei räägi aga heaoluühiskonna arendamisest. Originaali alapealkiri on „Kuidas lahendada meie ajastu kriisiolukord?“.
Raamat on kirjutatud nauditavas esseistlikus laadis. Ehrnroothi uus sõna (otsetõlkes „hästi…
Organiseeritud sõjapidamist ei tee võimalikuks inimeste vägivaldsus ja isekus, vaid, vastupidi, nende sotsiaalsus ja valmidus alluda korraldustele.
Ennast modernsusele vastandav poliitiline ja intellektuaalne liikumine, mille kajasid Eestiski kuulda, on oma rahulolematuse ja nõudmiste põhjendamiseks aeg-ajalt võtnud kasutusele inimloomuse mõiste. Modernistid, kes loodavad inimkonna üha jätkuvale progressile ja inimese vabanemisele iganenud normide kütkest, olevat jätnud arvesse võtmata inimloomuse, mis põhijoontes on muutumatu. Ühiskondlikku muutust taga ajades põrkavat progressi…
Maarja Vaino kirjeldab oma artiklis (PM 31. VII 2016) praegust Euroopat kui parasiitidest vaevatud organismi: „kõrvaline sissetungija“ on „enesealalhoiuinstinkti peremeesorganismis välja lülitanud“, selle „lagundava alge“ tulemusel on ohustatud „Euroopa identsus iseendaga“ – võimalus traditsioone „just samasugustena säilitada“. Ohustajaks ja kõrvaliseks sissetungijaks on Vaino väitel moslemikultuur. Näitena Euroopa traditsioonidest toob ta piibli kümme käsku (need on küll olemas ka nii juutidel kui moslemitel). Näiteid moslemikultuuriga muganemisest Vaino ei…
Brittide rahvahääletus ELi liikmesuse küsimuses päädis üllatava ja napi tulemusega. Kõige suuremaks ehmatuseks on aga nii briti valijatele kui ülejäänud ELi liikmetele referendumijärgsetel päevadel ilmsiks tulnud peataolek: Brexiti pooldajatel puudub nii plaan eelseisvateks lahkumisläbirääkimisteks kui ka tahe neid juhtima asuda. Referendumil ei valitud kahe tulevikuplaani vahel, vaid otsustavaks said lahkumise pooldajate pakutud ebamäärased kujundid iseseisvuse taastamisest, bürokraatia kahandamisest, välismaalaste tõrjumisest ja rahva vastuseisust eliidile. Üks nähtavamatest lubadustest, ELi liikmemaksuks kasutatud…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Neljakohaline mõrvatute ja kolmekohaline vangistatute arv oli Iisraeli korduvates rünnakutes Gaza ja Läänekalda vastu tavaline. Et midagi samasugust toimus 7. oktoobril 2023 vastupidises suunas, tuletas iisraellastele meelde, et okupatsiooni ja apartheidirežiimi pole võimalik jätkata ühepoolselt vägivallatsedes. Pildil Re’imi muusikafestivali veresaunas Hamasi poolt tapetute matmispaik.Lizzy Shaanan / CC BY 2.5 / Wikimedia Commons
Detsembri keskel oli Iisrael hävitanud 68% Gaza elumajadest (praeguseks juba palju rohkem) ja suurema osa taristust. Pildil Iisraeli õhurünnak Gaza elurajoonis.Wafa / CC-BY-SA-3.0 / Wikimedia Commons
Tänapäeva ühiskonnas on hoopis kergem hoiduda tulumaksust kui pangaarve avamisest. Välisfirmad eelistavad siin teenitud kasumit välja võtta laenuna, mitte dividendidena. Nii jääb riigile tulumaks selle pealt laekumata.Dmitrijs Purgalvis/Wikimedia Commons