-
Karl Pärsimägi (1902–1942) oli igatahes väga hea ja omanäoline eesti kunstnik. Ei saa ütelda, et Pärsimägi oleks praegu unustatud. Pigem on ta pärast mõningast vaheaega uuesti parima eesti kunsti keskme lähedale tõusnud. Tal on koht Kumu püsiekspositsioonis, Heie Treier on temast kirjutanud kaunilt välja antud monograafia (2003), ta on esindatud nii EE „Eesti elulugude” köites kui ka mõistagi EKABLis jne. Ka Kaalu Kirme „Muusad ei vaikinud. Kunst Eestis 1941–1944” ei…
-
I
Kui üks mu Tallinna ülikooli kolleeg pärast pikemat USAs viibimist Eestisse naasis, oli ta üllatunud, kui kergekäeliselt ja vastuoluliselt kasutatakse Eestis sõnu populist ja populism. Ta väitis, et läänemaailma soliidses ajakirjanduses need sõnad Eestis kasutatavas tähenduses niisuguste moesõnadena ei esine. Kontrollisin nende sõnade tähenduse akadeemilist staatust meil kõige kättesaadavamates teatmeteostes. „Bolšaja Sovetskaja Entsiklopedija” eelmise täieliku väljaande 20. köide (1975) tunneb sõna populism kahes tähenduses: 1) prantsuse kirjanduses naturalismi variant, mis…
-
Kõne Eesti Rahvusraamatukogu VII emakeelepäeval „Kas keelt saab taltsutada?” 12. III 2009
Jossif Brodski (Joseph Brodsky): „Keel on meie saatus.”
Ulrich Wickert, Saksamaal armastatud raadio- ja telekommentaator: „Keel oli ja on mulle kodumaaks.”
I
Luuletaja, kirjanik ja kirjastaja Hando Runnel defineerib eesti pattu oma raamatus „Väravahingede kriuksumist kuulnud” nii: „Kahjuliku jonni ajamine, sugu salgamine, emakeele põlgamine”. Runnel ütleb seda Jakob Hurda järgi. Praeguse aja kohta ütleb Runnel märksõna „Eesti mõttelugu” all: „. . . . meie…
-
Siia ei ole ju tulnud noid tolleaegseid tegijaid ja mina tunnen end ka siin nagu valge varesena. Sest eesti asjaga on juba kord niiviisi, et Eesti ajalugu saab kirjutada üksnes kõrvalseisja. Sellepärast oodake kõik Seppo Zetterbergi Eesti ajalugu, see on üks püüdlikult objektiivne ajalugu. Aga keeleseadusega on niimoodi, et inimesed ei taha, tingimata ei taha enam meenutada seda, kuidas asi oli. Ja minul on ka väga ebameeldiv seda meenutada. Ma…
-
. . . . inimest ähvardab kogu aeg oht muutuda ebainimlikuks . . . . – teda ähvardab oht, et ta ei olegi üldse inimene.
Ortega y Gasset
laske lapsukestel kaevikusse tulla
ütles kolonel ja saigi kindraliks
lapsed tulid siis ta kraapis peale mulla
Jüri Üdi / Juhan Viiding
Me elame ohtlikul ajal. Kõik ajad on elamiseks ohtlikud, aga mõtlejate ülesanne peaks olema vähendada ohte, mis tulenevad nende ajast. Nii ka praegu. Sõda Gruusias on jäänud veidi kaugemale, peale on tulnud majanduslanguse…
-
Noam Chomsky pole kahjuks Eestis üldsusele eriti tuntud nimi. Keele ja Kirjanduse koondregistridki (1968–1977 ja 1978–1987) jätavad mulje, et Eesti keeleteadus ei pea Chomskyt kuigi tähtsaks – kahekümne aasta kohta napilt poolsada viidet.
Siiski tunneb suur osa praegusest vanemast ja keskealisest Eesti keeleteadlaskonnast Chomsky keeleteaduslikke töid, tema teooriaid ja nende muundusi küllalt hästi, ja seda otse Chomsky esiletõusust alates – 1960ndate algusest, kui Tartu ülikoolis käivitati väga sisukad keeleteadlaste, matemaatikute ja…
-
Kas me anname käest oma viimase kaitseliini?
Vabadussõjas taandumise lõppu tähistav mälestuskivi Jägala jõe Valkla silla juures. Kuupäev 3. I 1919 märgib vabastuspealetungi algust.
-
Kaarel Tarand alustas Ea Janseni ja Lauri Vahtre värskete ajalooraamatute tutvustamist mõisapeksu väljavabandamisega (“Rüütelkond hääbus, sest ei osanud PRi”, Sirp 16. XI, lk 4): “Ma ei tunne ühtki praegu elus olevat eestlast, kes oleks isiklikult mõisatallis vitsu saanud. Mõne üksiku kauged esivanemad ehk küll, aga tõenäoliselt kaugeltki mitte kõigi, sest ihunuhtlus ei ole saanud olla ajaloo ühelgi järgul üldine ja igapäevane osa ühegi ühiskonna elust.”
* * *
