Paide arvamusfestivalist on arvatud nii ja teisiti. Seda on pandud jutumärkidesse ja võrreldud jääkeldriga, kus poliittehnoloogia laskis ühiskonna tegelikest probleemidest lihtsalt auru välja. Varro Vooglaid kirjeldab üht Paide arvamusseanssi, kus kooseluseadust pooldavat „õiget” arvamust esindas kaks arvajat pluss väitlusjuht ja kaotajaks määratud traditsioonilisi perekonnaväärtusi kaitses üks arvaja („Arvamusfestival kui avaliku arvamuse fabritseerimise mehhanism?”, Õhtuleht 19. VIII). Aga on ka kiidetud Paides valitsenud lahedat õhkkonda. Vähemalt arvamustelkidest väljaspool tundsid inimesed end…
Kadri Paas, Katariina Krjutškova: Andrus Ansip – halva iseloomuga tark poiss. Vaba Kiri 2014. 351 lk.
Iga ühiskond vajab põhimõttelisi diskussioone. Kas need kuhugi välja jõuavad, see polegi nii tähtis kui teemade orbiidil hoidmine. Muidu alustatakse ikka ja jälle liivakastis Nokia otsimist (mõni Eesti Nokia – näiteks Saaremaa süvasadam või Estonian Airi Soome väikelinnadele orienteeritud äriplaan – on üsna palju maksma läinud). Diskussiooni käivitajaks sobib ühiskonda kõnetav raamat väga hästi. Valdur…
ehk Ma armastan seda õhtut, kus mõttest saab puudutus
Ķempi Kārl, Toini sina. Teine sina. Eesti keelde tõlkinud Karl Pajusalu, toimetanud Mart Velsker, liivi keele toimetaja Valts Ernštreits. Kujundanud Maris Kaskmann. Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 140 lk.
Ķempi Kārl. Salats joug kolm aģa. Salatsi jõe kolm kallast. Salacas upes trīs krasti. Eesti keelde tõlkinud Karl Pajusalu, läti keelde Valts Ernštreits, keeleliselt nõustanud Tiit-Rein Viitso, Tuuli Tuisk ja Gundega Blumberga. Kujundanud Zane Ernštreite,…
Aeg-ajalt kurdetakse, et pealekasvav põlvkond ei saa enam vähegi mõistlikult aru nõukogudeaegsest eluolust, aga ka kirjandusest, lauludest, maalidest, filmidest jne. Jutt jumala õige. „Seitsmes rahukevad” või isegi „Saaremaa valss” eeldavad juba tolle aja igapäevase elu ja olu seletamist. Igapäevast elu elati repressioonide ja jaburuste ahistuses, aga elati ometi. Paraku tahetakse tolle minevikuga hüvasti jätta kas kommunistliku režiimi kuritegudele keskendudes või siis režiimi jaburusi naeruvääristades.
Küsimus on: kas on tähtis, et uued…
Emakeelepäeva ja Wiedemanni päeva võiks ühendada emakeelekuuks
Ferdinand Johann Wiedemanni nimelise keeleauhinnaga seotud iga-aastane keelepäev Väike-Maarjas on üks neid pidulikke sündmusi, mil kodumaine keeleteaduselu tõuseb hetkeks tähtsamaks kui välismaistes ajakirjades avaldamine. Wiedemanni keeleauhinna 25. aastapäevale pühendatud kahepäevast rahvusvahelist keelekonverentsi 24. ja 25. aprillil austas avakõnega Eesti president Toomas Hendrik Ilves. Nagu võimu esindajad kõigil aegadel, nii võrdles ka T. H. Ilves olusid enne ja nüüd. Enne oli teadagi närune aeg, kes…
Koivisto suhtumine jäi jäiseks: N Liidu julgeolekuhuvid Balti regioonis on legitiimsed, ka kahtles ta, kas Baltimaade iseseisvus on Soome huvides.
Jaakko Blomberg, Vakauden kaipuu. WSOY, Helsingi 2011. 696 lk.
Nagu Eestis nii on ka Soomes debatt hilisajaloo üle väga elav: 1918. aasta kodusõja trauma, sõjad Nõukogude Liiduga, finlandiseerumine on teemad, mille kohta on ilmunud raamatukogu jagu kirjandust. Kodusõda on nii valus teema, et avameelselt – mõlemalt poolt vaadates – on seda käsitletud…
Hiljuti oli Vikerraadios (6. oktoobril, kordusena Klassikaraadios 10. oktoobril; on järelkuulatav) huvitav kultuurisaade. Anne Türnpu, Marion Jõepera ja Ott Heinapuu rääkisid Taarka pärimusteatri noortestuudio etendusest „Kuidas müüa setot?”. Keeleteadlane või semiootik tunneb selles vestluses ära kindla kultuurilise arhetüübi. Eestlastel on oma ettekujutus (poti) setudest. Selles kuvandis on setude tunnusteks joomine (õuhka), külakaklused, leelotamine, massiivse rinnahõbedaga rahvarõivad, raskesti arusaadav keel, mõni tuntuks saanud setu laul, vene mõju ja õigeusk, teistsugused kalmistukombed.…
Eesti keele ja kultuuri võõramaised hauakaevajad on alati leidnud teenistusvalmeid eestimaiseid kaasajooksikuid, just ühiskonna kõrgemates kihtides. Uus laine on juba päral.
1987. aasta kevadel tegi tollal populaarne Tartu ajaleht Edasi mulle ettepaneku kirjutada rubriiki „Lugejaga vestleb” arvamus demokraatlikust keelekorraldusest. Ma kirjutasin pealkirja all „Demokraatia ja keel” põhimõttelistest eksistentsiaalsetest keelemuredest ja alles kolmandas järjekorras keelekorraldusest. Artikkel ilmus üsna leebete kärbetega 1987. aasta 29. mail.
Muidugi ei mõtelnud ma, et seda kirjutist hinnatakse kunagi…
Anette Großbongardt, Uwe Klußmann, Norbert F. Plötzl (Hg.), Die Deutschen im Osten Europas. Eroberer, Siedler, Vertriebene. Deutsche Verlags-Anstalt, München, Spiegel-Verlag, Hamburg 2011. 303 lk.
Kas ajaloo vangiks jäämine on ohverrahva möödapääsematu saatus? Eestis tundub see nii olevat, kuid lootus jääb – ehk on paarkümmend aastat eestlastele lihtsalt liiga lühike aeg, et hakata ajalooga leppima. Eeskujud on innustavad: Euroopa Liitu ei oleks ilma Prantsusmaa ja Saksamaa leppimiseta, millega alustati juba 1951.-52. aastal,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Savisaare halvustamine ja solvamine ei nõua mingit julgust. Vastupidi, julgust nõuab neutraalseks ja objektiivseks jäämise püüd. Pildil Marika Vaarik Savisaart kehastamas.Mati Hiis / Õhtuleht / Scanpix
