-
Sergei Ivanovi uuringu põhjal jääb meie riigikogu opositsioonist mulje kui ullikestest.
18. jaanuari Sirbis muretses Sergei Ivanov oma artiklis „Mida teha klaaslaega?“ venelaste karjäärivõimaluste väidetava takistamise pärast Eestis. Nimelt on mitte-eestlastest ametnike praegune osakaal selgelt väiksem mitte-eestlaste osakaalust nii Eesti elanikkonnas kui kodanikkonnas. Karjääri takistavat nähtamatu käsi, mida nüüd on Tallinna ülikoolis teaduslikult uuritud. Uuringuga selgitati, kui palju on Eesti ministeeriumide ametnikkonnas mitte-eestlasi, kas nende osakaal suureneb või väheneb ning kuidas…
-
Märtsi lõpus valminud valitsusliidu uus programm on keelelubadustest üsna priske. Põhiosa leiab spordi ja kehakultuuri järel, kuid neid on ka mujal tekstis. Mahu poolest moodustab keeleosa ligi kümnendiku kogu dokumendist, sisaldades üle viiekümne keele- ja lõimumislubaduse. Põhiliselt on jutt ümber tõstetud Reformierakonna programmist, kus seda oligi IR Li omast tunduvalt rohkem ja põhjalikumalt. Uurigem siis, mis järgmiseks neljaks aastaks meile lubatud.
Haridusvallas on mitmeid detailseid lubadusi. Tasemel eesti keele õpet lubatakse…
-
Spordisõpru tuleb kurvastada: mõõduvõtmine ei toimu mitte jalg- ega korvpallis, vaid saab teoks . . . . keelepoliitikas. Tegemist on võrdleva seirega mitmete keelekorraldusmõõtmete ja valdkondade kaupa. Mõõduvõtu on korraldanud Tallinna ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituut ning Ramon Llulli Instituut Katalooniast. Põhjus suursündmuseks on ümmargune 20 aastat Eesti taasiseseisvumisaegse keeleseaduse vastuvõtmisest. See pani mõranema (umb-)venekeelse upsakuse, tõstis eesti keele Eestis kõige olulisemaks suhtlusvahendiks, kasvatas eri inimesi ja vaateid koondava sümbolina üksmeelt ja…
-
Sisulisi kompromisse ja vastutulekuid immigrantidele ei tohi lubada.
-
Ligi 20 aastat tagasi oli Eesti valiku ees: kas jätkata vaikset riiklikku ja kultuurilis-keelelist kustumist või kasutada ära kujunenud võimalused iseseisvuse taastamiseks. Otsustati viimase kasuks. Samas ei oleks olnud okupatsiooni tingimustes võõrkeelse ja -meelse kogukonna koorma saanud riigi elujõulisus piisav, mistõttu vajati ühiskonnas kiiresti piisavalt suurt eesti keele põhist ühisosa. Selleks võeti vastu konstitutsiooniparandus ja keeleseadus, loodi Keeleamet ning ühiskonna keeleline olukord hakkas üle ootuste nobedalt normaliseeruma. Selle üheks tunnuseks…
-
Ethnologue. 15. trükk, 2005. Raymond G. Gordon jr, (toim). SIL International. Veebiväljaanne www.ethnologue.com
Seda väidab kuulus Ethnologue, mida peetakse keeleteadlaste hulgas kõige täielikumaks ja autoriteetsemaks ülevaateks keelte kohta maailmas. Sellise auväärse staatuse saavutamiseni oli areng küllaltki pikk ja raske, alates mimeograafiliselt paljundatud Ethnologue’i esmatrükist 1951. aastal 10 leheküljel, kus leidus teavet 46 väheuuritud keele/keelerühma kohta. Põhiautoriks oli tollal Richard Pittman, kes vedas projekti selle seitsmenda trükini aastal 1969, kus oli…
-
Tallinnas peeti 7. ja 8. aprillil IV
rakenduslingvistika kevadkonverentsi teemal ?Teine keel. Eesti keele õpetamine mitte-eestlastele?. Kuna teema on Eestis vägagi aktuaalne, on paslik siinkohal esitada mõningaid nopped esimese konverentsipäeva külaliste ettekannetest.
