$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Mart Rannut
-
Olukord täiskasvanute keeleõppes on kõvasti paranenud: senise vingumise asemel on käivitatud keelemajade süsteem ja juurutatud uusi võtteid. Marko Mäetamme postkaart „Palun ja aitäh!“ Eesti Instituudi ja kunstniku koostöös eesti keele aastal valminud keeleõppe postkaartide komplektist.Eesti InstituutEesti keele aasta 2019
Keelepoliitika tegelikku mõju saab hinnata valitsuse ja ennekõike keelega seotud ministeeriumide toimimise alusel – need on aga seotud erakondlike ministritega.
6 minutit -
Pildilt maas – Narva keel ja meel
Augusti alguses kolis üle pooleteisesaja keskvalitsuse ametniku ajutiselt Ida-Virumaale. Meedia andis teada, et töökeeleks on sealne kohalik keel. Eesti õigusraami väline keelevalik on inimlikult mõistetav, sest Narva venekeelsete riigikeele oskus on tõesti vilets. Eesti muulastest valdab seda viiendik ning saab aru ja räägib veel veerand, Ida-Virumaal on valdajaid aga 5%, 13% rääkijaid, neid, kes üldse aru ei saa või siis saab, aga ei räägi, 58%. Poes ei pruugi siiski elementaarset…4 minutit -
Piirkondlik segregeerumine Eestis on ilmne
Eesti ühiskonna sotsiaalne sidusus pole kiita. Hoolimata raha kühveldamisest lõimimisprojektidesse, on sotsiaalne lõhe eestlaste ja mitte-eestlaste vahel süvenemas. Suureneb mitte-eestlaste usaldamatus institutsioonide vastu, tajutud (kuid ilmselgelt mitte tegelik) diskrimineerimine ja usaldamatus inimeste vastu. Seega on tegemist suuresti omandatud hoiakutega, mida riik pole tõhusalt korrigeerinud. Kõik need hoiakud kokku toodavad ühiskonnas keelelist segregatsiooni, mida ebamugavustundega eiratakse: sõna „segregatsioon“ oli veel mõni aasta tagasi meie poliitikutele tabu, rääkimata kavadest see kõrvaldada.
Ilma sidusa…4 minutit -
Loll ja lollim: erakondade lubadused keelepoliitikas
Eestimaal on keeleprobleemid ühiskonnas kõikidele teada ja näha. Olulisemad neist on mure eesti keele jätkusuutlikkuse pärast ja muukeelse elanikkonna lõimumatus. Laias laastus võib viimase mure jaotada kaheks: venekeelse elanikkonna ebapiisavaks keeleoskuseks ja vastava rühma sotsiaalseks segregatsiooniks. Väljenduvad need vaevad muukeelsete kehvemas palgas, oluliselt suuremas vangide, töötute ja kodutute suhtarvus, nappides karjäärivõimalustes ja väheses sotsiaalses mobiilsuses muuski mõttes. Tegemist on olulise inimõigusrikkumisega, mida riik pole suutnud kõrvaldada terve põlvkonna jooksul. Euroopa…5 minutit -
Aastal 2014 teisenes Eestis keelepoliitiline reaalsus
Keel on ennekõike julgeolekukomponent, mille eiramisega võivad kaasneda regionaalne (kus elatakse), sotsiaalne (mis kihis) ja virtuaalne (meedia ja meelelahutuse mõju) oht.
Lõppeval aastal muutus suuresti keelepoliitiline reaalsus: sai selgeks, et võimas idanaaber on valmis sõjaliste meetmetega laiendama venekeelset mõju- ja meelsusruumi. Ilmus välja inimesi, kes nõus naabri maha lööma – ikka selleks, et ei peaks asukohamaa keelt ära õppima, või, veelgi drastilisem, seda kasutama. Venekeelne Krimmi ja Ida-Ukraina…8 minutit -
Venekeelsed on ühiskooliks eestlastega valmis
Intervjuu haridus- ja teadusministri Jevgeni Ossinovskiga
Mart Rannut: Eesti keelepoliitika eest vastutab haridus- ja teadusminister. Kas selle valdkonna arenguga võib rahul olla või on ette näha muudatusi?
Jevgeni Ossinovski: Keelepoliitika peab ajaga kaasas käima, aga järgmise kümne kuu jooksul põhimõttelisi muudatusi oodata ei ole, liigume mööda seni seatud rada. Lähikuudel tõstatatakse ka valitsuse tasemel rahvuskaaslaste poliitika. Üks rahvuskaaslaste programm on läbi saanud, järgmises on aga käsitletud valdkonna arengut ehk liiga kitsalt. Valitsuskabinet…8 minutit -
Venekeelsed on ühiskooliks eestlastega valmis
Intervjuu haridus- ja teadusministri Jevgeni Ossinovskiga
Mart Rannut: Eesti keelepoliitika eest vastutab haridus- ja teadusminister. Kas selle valdkonna arenguga võib rahul olla või on ette näha muudatusi?
Jevgeni Ossinovski: Keelepoliitika peab ajaga kaasas käima, aga järgmise kümne kuu jooksul põhimõttelisi muudatusi oodata ei ole, liigume mööda seni seatud rada. Lähikuudel tõstatatakse ka valitsuse tasemel rahvuskaaslaste poliitika. Üks rahvuskaaslaste programm on läbi saanud, järgmises on aga käsitletud valdkonna arengut ehk liiga kitsalt. Valitsuskabinet…8 minutit -
Keeleaasta 2013
Meie keeleõiguskeskkond on armetu ning lausa nõuab korralikku keeleseadust.9 minutit -
Keeleaasta 2013
Meie keeleõiguskeskkond on armetu ning lausa nõuab korralikku keeleseadust.9 minutit -
Lõimumine ei taha edeneda
Poolteist kuud on jäänud ühe olulise keelelise tähtpäevani Eesti ajaloos: novembris aastal 1988 andis Eesti NSV Ülemnõukogu eesti keelele tagasi riigikeele staatuse. Senine kompartei käepikenduse meelemuutus andis selge signaali, kuhu tüürib Eesti keelepoliitika. Veerand sajandit hiljem tuleb aga tõdeda, et edu on olnud siiski tagasihoidlik: põlvkond hiljem üritame ikka veel kõrvaldada okupatsiooniajal tekkinud keelelisi puudeid, vene koolide praegused lõpetajad ei kõlba oma keeleoskuse poolest isegi mitte vangivalvuriks, rääkimata mõnest peenemast…7 minutit
