-
Vaevalt on ükski teine raamat Eestis Magnus Ilmjärve “Hääletu alistumise” järel saanud sedavõrd ägeda rünnaku osaliseks nagu Väino Sirgu ja Toomas Karjahärmi “Kohanemine ja vastupanu. Eesti haritlaskond 1940–1987”. Sirbis on üksteise järel ilmunud Jaak Alliku ja Rein Ruutsoo arvustus, mis teevad selle maatasa. Ausalt öeldes on sellist pahameelt raske mõista. Tegemist on sedavõrd ulatusliku teemaga, et uurimus kipub tõesti mõnevõrra laiali vajuma. See ja teised võimalikud puudused ei õigusta aga…
-
Eesti rahvakirik 90 aastat vana
-
-
Venemaa võimuiha toob kannatusi eeskätt oma elanikele.
-
Läinud aastasaja alguses kirjutas Villem Reiman, et eestlaste üks suuremaid probleeme on ajaloolise mälu nõrkus. 100 aastat hiljem on see tõdemus kahjuks sama aktuaalne. Erilise selgusega tuleb see meelde viimasel ajal regulaarselt ajakirjanduses ilmuvaid mõtteavaldusi lugedes, kuidas Eestimaa Kommunistlik Partei alati Eesti vabadusvõitluse avangardis on seisnud.
Jättes kõrvale selle väite sisulise jaburuse, teeb eriti kurvaks, et oma seisukohtade põhjendamiseks on mõned autorid asunud väänama mitte ainult lähemat, aga ka kaugemat ajalugu.…
-
Mälestused lahingutest Saaremaal 1941 ? 1945
HALTEN BIS ZUM LETZEN MANN. DER KAMPF UM ÖSEL. ERINNERUNGEN AN DIE JAHRE 1941 ? 1946. Saaremaa muuseum, 2004.
-
29. juunist on Villem Reiman Tartus Toomemäel tagasi. Oma vaimus pole ta sealt ilmselt kunagi lahkunud, kuid nüüdseks on ka tema üle viiekümne aasta tagasi kommunistide ja komnoorte poolt lõhutud monument naasnud endisele kohale. Reimani enda meelest oleks selline tagasitulek loomulikult poolik. Pronkskujule ja auavaldustele eelistaks ta kohe kindlasi üht korralikku poleemikat rahvusluse, usu ja moraali teemadel.
On ju Villem Reimani näol tegemist tegelasega, kes on kohe kindlasti olnud…
