-
Eesti Interpreetide Liidu kontsert: Iren Lill (klavessiin), kavas J.-H . D’Anglebert’i, L. ja F. Couperini, J.-P h. Rameau’, T. Kõrvitsa teosed, kaastegev kunstnik Maria-K ristiina Ulas. 26. IV Tallinna Kunstihoones.
Põhiliselt XVII ja XVIII sajandi prantsuse klavessinistideheliloojate loominguga täidetud kontsert toimus Tallinna Kunstihoone väikeses saalis, seintel nüüdiskunst – näitus „Stereoefekt” saksa superstaaridest kunstnikepaar Eva ja Adele taiestega. Mitut saalitäit hõlmav ülevaatenäitus koondab loovisikute tööd ühisnimetaja alla, avab nende isiksuse mitmedki…
-
„Toompea muusikasalong”: Concilium Musicum Wien 30. IV Eesti TA saalis.
Seekordse salongikontserdi Ungern-Sternbergide linnapalees Toompeal sisustas Austria kvartett. Õhtu oli pühendatud kahe viini klassiku, Jospeh Haydni ja Wolfgang Amadeus Mozarti muusikale, eeskätt küll Haydni aasta tähistamisele. Kvartetimuusikale, nii nagu ka näiteks Lied’ile pühendatud muusikaõhtuid on Eestis vähe. See on žanr, mis eeldab mängijate ühtsust, head häälestust ja häälestatust ümbritseva suhtes, ühesõnaga empaatiat. Ka muusika sotsioloogilises ja kommunikatiivses mõttes on seda…
-
Sarja „Akadeemiline kammermuusika” kontsert „Barokkfantaasiad”: Imbi Tarum (klavessiin) 14. II Kadrioru lossis.
Milline oli fantaasia osa barokiaja muusikas? Interpreedi hoolikalt koostatud kava annotatsioonist võis lugeda selle sõna üldise sisu kohta järgmist: basso continuo saate vaba muusikaline kujundamine, kaunistuste oskuslik lisamine, prelüüdi või järelmängu ex tempore loomine, kadentsi või retsitatiivi kujundamine, korduste ja da capo varieerimine jne.
-
Kontserdisarjas „Vocalissimo” Risto Joost (kontratenor), Richard Sweeney (lauto) ja ansambel „väike rinG” koosseisus Peeter Klaas, Tõnu Jõesaar, Elar Kuiv, Arvo Haasma ja Leho Karin. 21. I Niguliste muuseum-kontserdisaalis.
Seekordsel laulukunstile keskendatud „Vocalissimo” kontserdil olid tulipunktis kontratenori hääletämber ja laulja-dirigent Risto Joost. Kava ajalised piirid ulatusid XVI sajandi lõpust aastasse 2008, kõrgrenessansist kaasaega – Toivo Tulevi uudisteosesse. Igavikulisi mõõtmeid kompav programm oli üles ehitatud Shakespeare’i kaasmaalase ja kaasaegse John Dowlandi lautolaulule…
-
Kontsert „Kuldaeg”: Tallinna Kammerorkester ja Reinut Tepp. 14. I Mustpeade majas.
„Kuldaeg” tähistab nii 14. jaanuaril Mustpeade maja valges saalis antud kontserdi pealkirja kui ka Tallinna Kammerorkestri mullu oktoobris algatatud uut sarja. Ka seekordse kava muusikalise juhi rollis oli Reinut Tepp.
-
Mitzi Meyerson
Arvestades tänapäeva kiirenevat elutempot, on Eesti klavessiinifestivalil selja taga pikk ajalugu. Esimene toimus aastal 1996, korraldajaks Eesti Kontsert, esinejateks Tallinna Kammerorkester ning eesti klavessinist Imbi Tarum, Huguette Dreyfus Prantsusmaalt ja Edward Parmentier USAst. Aastate lõikes võib kinnitada, et kõik festivalid on olnud rikastavalt mitmekesised, pakkunud lisaks kõrgetasemelistele kontsertidele ka muid teemakohaseid ettevõtmisi: pillinäitusi, huvitavaid ettekandeid ja meistrikursusi. Esinejate arvu põhjal võib öelda, et senini on festivale peetud pompoossemas vormis,…
-
Kontsert “Tantsud klahvidel”: LEMBIT ORGSE (klaver) Tallinna raekojas 12. IV, kavas J. S. Bachi kuus “Prantsuse süiti”.
-
Sarjas “Akadeemiline kammermuusika”: HOLGER FAUST-PETERS (viola da gamba, Saksamaa) ja IREN LILL (klavessiin) Kadrioru lossis 16. IX.
