Floridante hooaja avakontserdile pealkirjaga „Meder ja Buxtehude“ oli kuulajaid kutsutud nautima ehedat Läänemere barokki, seda nii esitajate kui ka muusikateoste loojate poolest.
Õhtumaa kultuuri tähtteost, 1724. aastal Leipzigis loodud liturgilise muusika suurvormi oli nii kuulama kui ka esitama kogunenud suur rahvahulk.
Tänavusse märtsikuu kontserdiellu mahtus eripalgelisi sündmusi, millest väisasin nelja. Kajastan neid retrospektiivses järjekorras, s.t vähikäigu meetodil.
31. märtsil, esimesel ülestõusmispühal leidis Viimsi Artiumi suures saalis koostöös Eesti muusika- ja teatriakadeemiaga aset kontsert pealkirjaga „W. A. Mozart „Väike öömuusika““. Esines viiuldaja Triin Ruubeli ümber koondunud andekatest üliõpilastest ja kogenud professionaalidest koosnev 13-liikmeline keelpilliorkester.…
Juulikuu. Põllumehe ja aiapidaja tööviljad küpsevad, marjad küpsevad. Suvisel kultuuripõllulgi on kenakesti vaeva nähtud, et hõrgud viljad rahva ette tuua. XXIII Haapsalu vanamuusikafestival (6.–10. VII) päädis suurejooneliselt, selle lausa baroklik küllusesarv oli isuäratavaid muusikavilju täis. Festival, korraldajaks muusikaühing Studio Vocale ja Toomas Siitan, pakkus kuurortlinna õdusasse miljöösse väärtuslikke muusikaõhtuid, viidates taas tippkunsti elujõule ka väljaspool pealinna.
Kontserti on võimalik nii kuulda kui kuulata, kujutavat kunsti nii näha kui vaadelda. Kuulamine ja…
Ajalugu on pidevas muutumises. Peale globaalsete nihete ühiskonnaelus muutub ka inimeste suhestumine kunsti. Ikka ja jälle nendime tänapäeval, kuivõrd kiiresti teiseneb religiooni, teaduse ja kunstide kontseptuaalne külg. Filosoofiadoktor Esa Saarise sõnul oli teaduse algne mõte ühendada inimene maailmaga. Tänapäeval on toimunud eri valdkondade ja distsipliinide totaalne institutsionaliseerumine, tulemuseks üsnagi ühekülgne ja elukauge ettekujutus maailmast ja oma osast seal.
Mõningane institutsionaliseerumine on minu arvates tabanud ka süvamuusikat. Eesti muusikaelus kõrgetasemelisi esinejaid ju…
Sarja „Tormis üle maa“ kontsert 22. VIII Türi Püha Martini kirikus, esines Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja, kaastegevad olid Katrin Targo (sopran) ja Pipilota Neostus (flööt).
Eesti Rahvusmeeskoori (RAM) kontserdid Veljo Tormise 85. sünnipäeva tähistamiseks Eesti Kontserdi sarjas „Tormis üle maa“ anti helilooja sünnipäevakuul: 19. augustil Rõuge, 20. augustil Vahastu ja 22. augustil Türi Püha Martini kirikus. Kaks päeva pärast taasiseseisvuspäeva tähistati Türi koguduse ja kiriku 695. aastapäeva ning RAMi esinemine nii…
Tähelepanuväärne on fakt, et inglise interpreet Christopher Stembridge väisas Eestit esmakordselt 1991. aastal. Seega on tema kontsertvisiitide ajalugu niisama pikk kui taasiseseisvunud Eestil. Nüüdse külaskäigu ajavahemikku 26. kuni 31. märtsini mahtus neli kõrgetasemelist kontserti.
Cambridge’is keeli ja Oxfordis muusikateadust õppinud interpreedi lava- ja pedagoogikarjäär on aukartustäratav. Kakskümmend aastat töötas ta muusikalektorina Iirimaal Corkis (University College Cork). Hiljem viis huvi renessanssoreli vastu ta Itaaliasse, kus tegutseb tänini. Varajast klahvpillirepertuaari on ta õpetanud…
„Helisevad šedöövrid“: Antiik-Kreeka meloodiad ja nende ainetel loodud muusika 15. III Kadrioru kunstimuuseumis. Esines ansambel FA Schola koosseisus Raho Langsepp (flöödid, šalmei), Lilian Langsepp (harf, lüüra), Tarmo Tabas (laul) ja Janno Mäe (traditsioonilised löökpillid).
„Helisevad šedöövrid“ on Eesti Kontserdi ja Kadrioru kunstimuuseumi koostöös võrsunud kontserdisari, kus lõimuvad muusika ja kunst. Seekord kandis muusika poolt Tartu varajase muusika ansambel FA Schola ning kujutava kunsti osa muuseumis viimast päeva vaatajale avatud näitus „Lux…
Teatavasti on Eestis palju oreleid (muidugi kõikvõimalikus mängukorras), kuid küsimus, milline on nende kõlamaailm ja mis tüüpi pillid need on, toob tihti kaasa asjatundjategi õlakehituse. Millise ajastu muusika millise oreliga kokku viia, kuidas rakendada mängutehnikat ja valida registreid, milline on orelist paiskuva kõlamassi ja kiriku akustika vastasmõju? Need küsimused jäetakse mõnevõrra unarusse. Minu arvates võib Eestis ses valdkonnas kohata koguni ignorantsust, eelkõige orelimuusika ajaloo väärtustamise ja stiiliperioodide esitusaspektide osas, sest…
Juba paar aastat tagasi on Niguliste muuseumis-kontserdisaalis peale suure Rieger-Klossi oreli väike kooriorel, mis on paigutatud kiriku altaripoolsesse külge kõrgele võlvialusesse – sinna, kus oli arvatavasti selle kunagine asukoht. Kahjuks puudub ajaloolise pilli kohta mis tahes fotomaterjal ning XIX sajandil oli see orv kaetud vappepitaafiga.
Koorioreli on ehitanud Ago Tint, Väike-Maarja kiriku organist ja pillimeister. Orel on loodud barokkoreli ehitustraditsioonide ja vanade ehitusvõtete kohaselt, eeskujuks saksa meistri Arp Schnitgeri suurejoonelised barokkorelid…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.