
Improkontsertidel on teenimatult vähe publikut võib-olla sellepärast, et keegi pole selgitanud, missugust plahvatuslikku energiat võib seal kogeda.

Lauri Vasara hääles võis kuulda allasurutud hirmu võbinaid, mida ta poetas oskuslikult kuulajaile n-ö ridade vahelt lugemiseks.
Kontserdisarjas „Duod“ flöödi paaripanek teiste (enamasti) soolopillidega on tänuväärt algatus, mis juhatab avastama nüüdismuusika vähem tuttavaid nurgataguseid.

Kas alaline mässaja Maria Faust on nüüd siis sedavõrd etableerunud, et tema muusikast tehakse juba retrospektiivseid kontserdikavu?

Tänavusel „Jõulujazzil“ sai kogeda oskuslikku stiilide sulatamist, aga ka teatraalsust, matkimist ja illusiooni loomist.

Festivali Tallinna osa kulminatsiooniks jäi ERSO õhtu, kus toodi esiettekandele Elis Halliku sümfoonia „Phos“ ja Monika Mattieseni „Ariadne aus Neanderthal“.

Neljandal „Accordionfestil“ kõlas nii eesti heliloojate esiettekandeid kui ka põnevaid transkriptsioone maailmaklassikast.

Ühe musitseerimises osalejana oli TUMA kampa võtnud elektri ning suurem osa esitatud teostest pärines Hugo Morales Murguia sulest.

Ürituste korraldajad võiksid usaldada, et muusika jääb muusikaks ka siis, kui seda mängitakse teistsuguse esituskoosseisuga.

Ekke Västrik ei usu, et on olemas punkt, kus võib öelda, et enne ei olnud muusika ja nüüd on.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.