Maris Peters

„Richard III“ on lugu mehest, kes on otsustanud mitte tunnistada reegleid. Kui ettevõtmist saadab edu, hakkabki ta uskuma, et on kõikvõimas, seisab igasugusest võimust kõrgemal.

Uku Uusbergi „Nagu teile meeldib“ on elurõõmus ja lustlik lavastus, kus julgelt naerdakse näidendi teksti puuduste üle ja visatakse vimkasid kus aga võimalik.

Tallinna Linnateatri „Learis“ on Shakespeare’i näidend kenasti olemas, kohati puhastatud ja otsekohesema sõnumiga, seega Andres Noormetsa kastmes, mis on vähendanud ehk siin-seal ambivalentsust.

Nagu hea komöödia ikka, on ka „Kaheteistkümnes öö“ tempokas ja paljuski isemängiv. Kiired ja koomilistest detailidest pakatavad stseenid vahelduvad rahulikumate ja mõtlikumatega.

Lembit Petersoni lavastatud Shakespeare’i „Mõõt mõõdu vastu“ on pungil tõsisemast mõtlemisainest ja ka ohtrast koomikast.

Ei „Romeo ja Julia“ kujundus ega laval toimuv tekita arusaama, et lahatakse tänapäeval aktuaalset, laia kõlapinnaga probleemi.

Vanemuise trupil on olnud silmanähtavalt lõbus „Tõrksa taltsutust“ teha: entusiasm ja lust kiirgab saali, mängitakse publikusse ja publikuga.

„Suveöö unenäo“ lavastaja seekordne keskne teema on olnud armastus ning loomulikult keerlevad tegevusliinid armastuse ja selle teel ette tulevate karide ümber.