-
Nina Belenitskaja „Pavlik, mu jumal” on tihedalt seotud vene elu ja nõukogude retoorikaga. Selles näidendis on kaks tegelast: tänapäeva tüdruk ja Pavlik Morozovi kipskuju, mis sündmuste arenedes ellu ärkab. Müüdiloome esimese etapi laulikud – kirjanikud ja heliloojad – said Pavlik Morozovi teemaliste traktaatide eest riiklikke preemiad ja soliidset honorari. 1990. aastatel muutus kõik diametraalselt, kangelaspioneerist sai isatapja ja reetur. Nüüd on kirjanik Nina Belenitskaja ja lavastaja Jevgeni Grigorjev läinud uuele…
-
Sügisel mängitakse Tallinnas „Kuldse maski” festivalil Rimas Tuminase „Onu Vanjat”.
12. aprill Moskvas. Vahtangovi teatris on vägeva aplausi ja braavohüüetega lõppenud „Onu Vanja” etendus, mängitakse seda suures sametises saalis, glamuurses paigas Arbatil. Afiši järgi on „Onu Vanja” esietendus, ehkki välja tuli see lavastus juba sügisel – Moskvas on kombeks esitleda kõiki uuslavastusi kogu hooaja kestel „premjera’dena”. Ees ootab meid kokkusaamine lavastaja Rimas Tuminase ja peaosalise Sergei Makovetskiga. Lavastus oli stiilne, nägime tavapärasest…
-
Teatrikriitik Jelena Kovalskaja järgi
„Kuldne mask” – vene teatrite iga-aastane konkurssprogramm. Parima lavastuse auhinna sai tänavu Alvis Hermanise „Šukšini jutustused”. Tšehhov 150 – tähistamine kulmineerub Tšehhovi festivaliga. Teoseid loetakse tagantpoolt ettepoole ja vastupidi, tegelased lendavad lae all, liiguvad transportöörilindil, tantsivad varvaskingadega. Kaks tugevamat lavastust: Rimas Tuminase „Onu Vanja” ja Dmitri Krõmovi Tšehhovitõlgendus.
-
Jevgeni Mironovil on käsil filmitöö Dostojevski ainetel, režissööriks V. Hotinenko. Pärast Balti gastrolle ootavad ees võtted Baden-Badenis, Roomas, Moskvas ja Peterburis. Mironov mängib 8-osalises telefilmis Fjodor Dostojevskit, on selle rolli jaoks kõvasti kaalus alla võtnud. Pesapallimüts peas, üleni mustas ja üsna poisiohtu, tuleb ta ajakirjanike ette, fotograafe ligi ei lase, grimmi pole peal. Filminäitleja asi. Nagu ka ajakirjanike tõrje. Aga kui rääkima hakkab, on rõhutatult sõbralik ja emotsionaalne. Annab 20minutise…
-
Nõukogude ajast on meil Vene mürgitus veres, teatris Stanislavskist kohustusliku vennasrahvaste repertuaarini, poliitikast rääkimata. Seetõttu läheb uus üksteiseleidmine vaevaliselt nii teatris kui elus. Mida me nägime? Lavastuste reas oli üks paduvene (A. Ostrovski „Äike”), teine glamuurne meelelahutus (W. Shakespeare’i „Kaheteistkümnes öö”), kolmas staaride jackpot (F. Dostojevski „Onukese unenägu”) ja neljas Läti Hermanis („Šukšini jutustused”). Nii arvab eestlane.
-
Vaataja põgeneb teatrisse . . . . vaatama kolmekümnendat korda „Kolme õde”.
Tarvitamisõpetus. Oma muljeid olen miksinud nii Moskva „Kuldse maski” pressikonverentsil räägitu kui kuluaarivestlustega, lisaks olen sündsuse piires spikerdanud mõne mõtte Moskva teatrikriitiku Marina Davõdova Izvestijas ilmunud teatriartiklist, sest viiepäevane reis ei tee kellestki Vene eksperti.
-
Ilse Lehiste on rahvusvaheliselt tunnustatud lingvist, kelle uurimisteema on foneetika ja fonoloogia. Hamburgi ülikoolis on ta saanud filoloogiadoktori kraadi ja Michigani ülikoolis kaitsnud doktoriväitekirja lingvistika ja eksperimentaalfoneetika alal, Essexi, Lundi, Ohio ja Tartu ülikooli audoktor.
Kuidas hindate Wiedemanni keeleauhinna laureaadina selle keelemehe rolli meie emakeele kujunemisloos?
Ilse Lehiste : Auhind oli mulle suureks üllatuseks. Eesti keele seisukohalt on suurepärane, et Wiedemanni auhind on loodud. See on märk traditsioonist. Las ma lähen natuke…
-
Kõik muutub ja mitte midagi ei muutu
Madis Kõiv, „Lõputu kohvijoomine”. Lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Riina Degtjarenko, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres, valguse kujundaja Raido Talvend, heliefektide autor Tauno Makke. Mängivad Lembit Ulfsak, Jaan Rekkor, Maria Avdjuško, Tõnu Oja, Taavi Teplenkov, Martin Veinmann, Laine Mägi, Tõnu Aav, Ain Lutsepp või Anti Reinthal, Lauri Lagle, Mihkel Kabel, Tiit Sukk, Mait Malmsten, Kaie Mihkelson, Viire Valdma, Ester Pajusoo, Mari Lill, Mari-Liis Lill, Britta…
-
Mindaugas Karbauskis: Mulle ei istu see venevastane poliitika, mida Leedus aetakse. Vene kultuuri kadumine on Leedust teinud provintsi.
Mindaugas Karbauskis on lõpetanud GITISe (Moskva teatriinstituudi) Pjotr Fomenko meistriklassi lavastajana kaheksa aastat tagasi, enne seda saanud Leedu Muusikaakadeemias näitlejapaberid. GITISe lõpetamise järel töötas ta 2000. aastast Oleg Tabakovi juhitud Moskva stuudioteatris. Ta on teinud kaks lavastust Moskva Kunstiteatris (MHATi suurel laval) ja kaheksa lavastust Tabakovi stuudioteatris, toonud lavale sellised näitemängud nagu H.…
-
Kes kirjutaks näidendi, kus saaksid kokku näiteks Tartu ülikooli filosoof ja KGB polkovnik?
„Nürnberg”: Hanka – Katariina Lauk, Stefan Kolodziej – Aarne Üksküla. PRIIT GREPP