$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

Lavastused, mille üle konverentsil arutati, olid kõik ühiskondlikult relevantsed ja näitasid, et muusikaline ja sõnaline osa ei olegi teatris nii hästi paigas, kui võiks eeldada.

Kui poleks praeguseks 20aastase kogemusega ansamblit U:, siis poleks vahest ka paljut muud põnevat, mis on Eesti nüüdismuusikasse ilmunud ja siis jälle kadunud.

Võib-olla peabki kultuurirahastuse fookuse sättima teisiti kui seni ja vaatama, kust raha võtta: investeeringuid on tarvis, aga riigilt midagi suurt tulemas ei ole.

Häid lugusid on Eplikul nii palju, et ta võiks neist kokku panna terve hittidest koosneva kontserdisarja – ja ei läheks sugugi üheplaaniliseks.

Kõigepealt sündis Erki Pärnoja muusika, aga kui ta kutsus Kaupo Kikka sellele visuaalmaterjali looma, võttis foto- ja videokunst teose üle.

Ooperi „Jeanne d’Arc“ libretos on piisavalt materjali, mida tänapäeva konteksti asetada, aga Marco Gandini ei ole ilmselgelt lavastaja, keda võinuks see huvitada.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.