-
Marina Abramovići retrospektiivi „Kunstnik on kohal” („The Artist is Present”) New Yorgi moodsa kunsti muuseumis 14. III – 31. V.
Äsja lõppes New Yorgi moodsa kunsti muuseumis (MoMA) performance’i-kunsti klassiku ja pioneeri Marina Abramovići suur ülevaatenäitus. New Yorgi kunstimaastikul tähistas see näitus performance’i-kunsti suurte muuseumiprojektide kulminatsiooni: juba sügisel avati MoMA ülejõe-filiaalis PS1 dokumentatsioonide ja videote näitus „100 aastat” („100 years”, 1. XI 2009 – 3. V 2010, kuraatorid Klaus Biesenbach…
-
Vastavatud Solarise keskuse ümber on arhitektuuriteadlastest kolleegide, arhitektide ja avaliku elu tegelaste kriitikalained juba kokku löönud, konfliktse JOKK-projektina läheb ajalukku kogu kompleksi saamislugu, nagu juba mitmel pool rõhutatud: ühena paljude omasuguste seas. Tänaseks on keskus üle elanud juba ka suure ehmatuse, õnneks kannatajateta õnnetuse, mille tõsidust arvestades ükski kultuurikorraldaja ega lihtsalt kaaskodanik kindlasti parastama ei rutta. Nii tundub pea kohatu kriitilise diskussiooni jätkaminegi, kui ei oleks olulisi üldistusi, millele Solarise…
-
Tänavuse Veneetsia biennaali muljetest kerkib esile – lisaks palju kiidetud ja pärjatud Taani (ja Põhjamaade) ning vähem kiidetud, aga siiski laiemat tähelepanu köitnud Saksamaa paviljonidele – kaks huvitavamat, ka tagantjärele värskelt mõjuvat rahvuspaviljoni Arsenalest: Araabia Ühendemiraatide ja Türgi väljapanek. Kaks väga täpset, intelligentset ja intrigeerivat „lünka” põhinäituse ja üldiselt valitsenud ülekuhjatud ideede ja ülelihtsustatud kontseptsioonide kirjus jadas.
-
jaan f port
2008. aasta 12. septembril kell 16.30 avati kõuekärgatuste saatel Veneetsia XI rahvusvahelise arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsioon ajaloolises Giardini pargis (ja videosillana Arsenale Artiglieries). See lihtne fakt läheb – ilma suuri sõnu tegemata – kahtluseta meie väikesesse ajalukku. Mitte et eestlased varem jalga Giardini värava vahele ei oleks saanud, mitte et meilt varem Veneetsiasse tähelepanuväärseid projekte poleks saadetud. Seekord lihtsalt oli kõik natuke teisiti, natuke „süüdimatum”, natuke teravam, natuke…
-
Tänavune biennaal on introvertne kunstinähtus.
Maria-Kristiina Soomre
-
Täiesti isiklik ülevaade
Public Preparation (Publication). Tekstikogumik, koostanud Rael Artel ja Airi Triisberg, kujundanud Jaan Evart. Tallinn 2007. Inglise keeles. 97 lk.Rahvusvaheline seminar „TRANSLOCAL EXPRESS. JUBILEE EDITION”. Korraldajad Rael Artel ja Airi Triisberg. Tallinn, Okupatsioonide muuseum, 21.–23. II. Esinejad: Sezgin Boynik (İstanbul), Charles Esche (Eindhoven), Annie Fletcher (Amsterdam/Eindhoven), Minna Henriksson (Helsingi/İstanbul), Flo Kasearu (Tallinn), Karolis Klimka (Vilnius), Oliver Kochta-Kalleinen (Helsinki), Eleonore de Montesquiou (Berliin/Tallinn), Joanna Rajkowska (Varssavi), Maria- Kristiina Soomre (Tallinn),…
-
Zlatko Kopljar. K 9 kaastunne+. Fotoseeria. 2005.
See arvustus on välja kasvanud minu isiklikest kohanemisraskustest kohaliku kunstimaailmaga. Kipun minagi neis raskustes süüdistama ebasoodsaid olusid – pimedaid sombuseid sügisöid, kurnavaid kuluaariintriige, rutiinset toodangut –, süüdi olen aga ikka lõpuks ise. Oma viga, et läksin Johannes Saare kureeritud näituse „Halb nali #1” avamisele, et kohusetundlikult vastasin kunstitoimetaja meilile tungiva nõudmisega sellest näitusest kirjutada. Oma viga, et. . . .
-
Kuraator Enrico Crispolti Ida-Euroopa kunstist, dissidentlusest ja 1977. aasta biennaalist.
-
Veneetsia Castello linnaosa vasakdemokraatide ja kommunistide kontorid. 2007. Alessandro volpin
-
Marco Laimre. Majanduskõver. Videoinstallatsioon, 2007.
Inimesed, aeg on valida pool! Positsioneeruda, viskuda kaevikusse, panna silmad kinni ja tulistada. Või vähemalt olla ideoloogiliselt korrektne ja institutsionaalselt arg. Käes on kreeni, kriisi ja marsi aeg. Uus, must-valge-hall sajand, uus poliitiline ja majanduslik situatsioon, põnnide paraad*.
