-
Tänavuse Veneetsia biennaali muljetest kerkib esile – lisaks palju kiidetud ja pärjatud Taani (ja Põhjamaade) ning vähem kiidetud, aga siiski laiemat tähelepanu köitnud Saksamaa paviljonidele – kaks huvitavamat, ka tagantjärele värskelt mõjuvat rahvuspaviljoni Arsenalest: Araabia Ühendemiraatide ja Türgi väljapanek. Kaks väga täpset, intelligentset ja intrigeerivat „lünka” põhinäituse ja üldiselt valitsenud ülekuhjatud ideede ja ülelihtsustatud kontseptsioonide kirjus jadas.
-
jaan f port
2008. aasta 12. septembril kell 16.30 avati kõuekärgatuste saatel Veneetsia XI rahvusvahelise arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsioon ajaloolises Giardini pargis (ja videosillana Arsenale Artiglieries). See lihtne fakt läheb – ilma suuri sõnu tegemata – kahtluseta meie väikesesse ajalukku. Mitte et eestlased varem jalga Giardini värava vahele ei oleks saanud, mitte et meilt varem Veneetsiasse tähelepanuväärseid projekte poleks saadetud. Seekord lihtsalt oli kõik natuke teisiti, natuke „süüdimatum”, natuke teravam, natuke…
-
Tänavune biennaal on introvertne kunstinähtus.
Maria-Kristiina Soomre
-
Täiesti isiklik ülevaade
Public Preparation (Publication). Tekstikogumik, koostanud Rael Artel ja Airi Triisberg, kujundanud Jaan Evart. Tallinn 2007. Inglise keeles. 97 lk.Rahvusvaheline seminar „TRANSLOCAL EXPRESS. JUBILEE EDITION”. Korraldajad Rael Artel ja Airi Triisberg. Tallinn, Okupatsioonide muuseum, 21.–23. II. Esinejad: Sezgin Boynik (İstanbul), Charles Esche (Eindhoven), Annie Fletcher (Amsterdam/Eindhoven), Minna Henriksson (Helsingi/İstanbul), Flo Kasearu (Tallinn), Karolis Klimka (Vilnius), Oliver Kochta-Kalleinen (Helsinki), Eleonore de Montesquiou (Berliin/Tallinn), Joanna Rajkowska (Varssavi), Maria- Kristiina Soomre (Tallinn),…
-
Zlatko Kopljar. K 9 kaastunne+. Fotoseeria. 2005.
See arvustus on välja kasvanud minu isiklikest kohanemisraskustest kohaliku kunstimaailmaga. Kipun minagi neis raskustes süüdistama ebasoodsaid olusid – pimedaid sombuseid sügisöid, kurnavaid kuluaariintriige, rutiinset toodangut –, süüdi olen aga ikka lõpuks ise. Oma viga, et läksin Johannes Saare kureeritud näituse „Halb nali #1” avamisele, et kohusetundlikult vastasin kunstitoimetaja meilile tungiva nõudmisega sellest näitusest kirjutada. Oma viga, et. . . .
-
Veneetsia Castello linnaosa vasakdemokraatide ja kommunistide kontorid. 2007. Alessandro volpin
-
Kuraator Enrico Crispolti Ida-Euroopa kunstist, dissidentlusest ja 1977. aasta biennaalist.
-
Marco Laimre. Majanduskõver. Videoinstallatsioon, 2007.
Inimesed, aeg on valida pool! Positsioneeruda, viskuda kaevikusse, panna silmad kinni ja tulistada. Või vähemalt olla ideoloogiliselt korrektne ja institutsionaalselt arg. Käes on kreeni, kriisi ja marsi aeg. Uus, must-valge-hall sajand, uus poliitiline ja majanduslik situatsioon, põnnide paraad*.
-
kas rahvusluse tempel või kaasaegne institutsioon?
17. V peeti Kumus selle kevade viimane avalik püsiekspositsiooni diskussioon “Milline peab olema XXI sajandi muuseumi ekspositsioon?”. Arutelu teemad “Millist ajalugu me vajaksime?”, “Kas Kumus on kohta kaasaegsele kunstile?”, sõnastas Kumu kuraator Eha Komissarov, üritust modereeris Sirje Helme ning paneelis osalesid Rael Artel, Marco Laimre, Ly Lestberg ja Leonhard Lapin.
-
Paljude väga oluliste ja tänuväärt teemapüstitustega artiklis “Muuseumidest anti-intellektuaalsuse pealetungi ajastul” (Sirp 18. XI) viskab Karin Hallas-Murula kinda Pariisi rahutuste näitel nii muuseumiteemadel mitte liiga kodus lugejaskonnale (“Mida need muuseumid nüüd endast õige arvavad?”) kui “uue museoloogia” koolkonnale (UM) erialasiseselt. Ühiskond näib tõepoolest (ja mitte ainul meil) muuseumidesse jätkuvalt suhtuvat XIX sajandi mudeli kohaselt: heal juhul kui kõigest kõrgemal ja kaugemal seisvatesse prestiižiasutustesse või siis lihtsalt kui tolmulappi ihkavatesse harulduste…
