-
Näitekunsti sihtkapitali uus koosseis (Kaarel Oja, Taavi Eelmaa, Guido Kangur, Andrus Jõhvik, Anu Ruusmaa, Liina Jääts ja Kalju Orro) on pidanud esimesed töökoosolekud, teinud esimesed otsused. Kuidas uuel koosseisul sisseelamine on läinud?
Liina Jääts, näitekunsti sihtkapitali aseesimees: Jah, sihtkapitalis on seitse liiget, et esindada ja väljendada võimalikult paljusid seisukohti ja vaateid maailmale. Esimese koosoleku otsused sündisidki vaidluste ja nägemuste kokkupõrkena, aga see on pigem tervistav. Tehtud otsused on seega ehk…
-
ETV käitub kui kommertskanal, kes loendab reklaamiklikke.
Eesti Televisiooni sügisel alanud uus hooaeg andis vaatajale sõnumi: oleme pigem meelelahutaja kui meelte kokku panija. Miks nii, on pehmelt öeldes arusaamatu. Kuigi, ETV tänavuse hooaja kavas on väga palju häid saateid auditooriumile lastest kuni eakateni. ETV programmist leiab saateid, mida ei võta (enam) teha ükski kommertskanal. Avalik-õigusliku meediaväljaande puhul on see ka loomulik, et erinevate sihtgruppide huvid saaks kavas kaetud: lapsed („Saame kokku…
-
Kombinaat-teater Vanemuine, võtnud muusikale tootes kanda liidrirolli, peaks rohkem pingutama.
John Kander, „Ämbliknaise suudlus”, libreto autor Terrence McNally, laulusõnade autor Fred Ebb, tõlkinud Leelo Tungal ja Hannes Villemson. Lavastaja Roman Hovenbitzer (Saksamaa), muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Walter Perdacher (Austria), valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi), koreograaf Antton Laine (Soome), video teostaja Kalju Nugin. Osades Lauri Liiv, Koit Toome, Tanja Mihhailova, Karmen Puis, Taisto Noor, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai jt. Esietendus…
-
Rait Avestik , teatriloolane ja -kriitik Eile esitleti Eesti Draamateatris sinu raamatut „Urmas Kibuspuu. 31 aastat”. Kuis tekkis idee Kibuspuu 31 eluaastat raamatuks kirjutada ja kaua aega teemaga läks?
Kirjastus Tänapäev tegi mulle ettepaneku 2007. aastal, kui lõppes meie üsnagi edukas koostöö Salme Reegi raamatuga, mille toimetaja olin. Meelitati edasisele koostööle ja pakuti välja kirjutada Urmas Kibuspuust. Sekund hiljem tundus see väga minu mõte olevat ja 2008. aasta alguses hüppasingi…
-
Miks otsustasite festivali „Draama 2009” rahvusvahelise žürii töös osaleda?
Nõustusin žüriis tegutsema teatrivälise tegelasena (s.t mittespetsialistina) ja ainult lihtliikmena. Selles rollis oli töö žüriis mulle huvitav väljakutse.
-
Eelmisel neljapäeval esitleti Tartus Vanemuise teatri Shakespeare’i kohvikus ligi tuhandeleheküljelist Jaak Villeri (pildil) raamatut „Kandiline Kaarel Ird“. See on raamat legendaarsest Vanemuise teatrijuhist, kes, küll vaheaegadega, vedas Tartu teatrivankrit ligi 40 aastat. Irdil oli 100. sünnipäev. Vanemuise suure maja fuajees avati ka tema tütre Mari Irdi näitus „Vana Müristaja“. Kaarel Irdi kunagises kabinetis teatrimaja rõdukorrusel võis vaadata, kuidas nägi välja Vana Hirmsa tööruum aastakümneid tagasi. Irdi mälestuspäeval oli kokku tulnud…
-
Rahvariietes, sinimustvalges, õhupallide ja õhutulestikuga Vabaduse väljakul.
ETV näitas Balti keti ja Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeval kahte olulist dokumentaalfilmi. Esimene, „Balti loorberid“ (2009) tegi silmad märjaks.
Eneseõigustuseks: paljudel toonastel Balti keti korraldajatel, keda intervjueeriti, olid ka silmad veekalkvel. Balti kett oli akt, tegelikult ju ka kunstiline akt, milles osalesid inimesed. Eestist, Lätist, Leedust. Tuldi teedele, maanteedele ja avaldati sellega oma seisukoht. Keegi ei lavastanud, lihtsalt oldi ja taheti olla: vabad, ise. Rahvas sooritas…
-
Kõik algab justkui otsast peale: uued juhid, aga vanad probleemid.
Augustis kolm aastat tagasi (2006) avaldasin Sirbi esikaanel 138 miljonit krooni maksma läinud Vene Draamateatri renoveeritud maja avamisele pühendet kirjatöös lootust, et teatrit ootavad ees paremad ajad – integreerumaks eesti teatriellu, täitmaks saalid publikuga, pakkumaks kunstiliselt väärtuslikku teatrielamust. Eeldusi nende ülesannete täitmiseks näis olevat piisavalt: lahedamad loometingimused; uus, Moskvast imporditud peanäitejuht Mihhail Tšumatšenko; värske ja juba esmalavastusega „Täna me ei mängi”…
-
Kanada lavastaja Robert Lepage ületab piire piirideta maailmas
Moskva saab endale lubada maailmakuulsusi. Majanduskriis siin ei loe. Augusti alguses lõppenud A. P. Tšehhovi nimelisel festivalil, kuhu tavaks kutsuda ka rahvusvahelisi teatritruppe, andis etendusi maailmateatri imelapseks nimetatud Robert Lepage’i teater Ex Machina Kanadast. Kaheksandat korda toimunud (mai lõpust augusti alguseni) Tšehhovi festival võõrustas Robert Lepage’i üheksa tundi kestvat lavatriloogiat „Lipsynch” (lipsynch – huultelt lugemine). Hääl, selle tekkimise-tekitamise eksistentsiaalne olemus, hääl kui inimene,…
-
Ega neid teatrioaase meie ajakirjanduses enam palju olegi. Olen naljaviluks mõne meie kahes päevalehes ilmunud teatriarvustuse pikkust mõõtnud: lühimad teatripeegeldused jäävad juba tuhande, pooleteisetuhande tähemärgi piiresse (mõned aastad tagasi oli päevalehtede teatrikirjutiste pikkuse mõõdutaks 3000–3500 tuhat tähemärki). Kultuurikajastusi tõmmatakse vahelduva eduga meie päevalehtedes, aga ka Eesti Ekspressis, kus Areen, koomale. Postimehe Arter vist ikka pole kultuurileht. Riigi toetatud Sirp ja Teater. Muusika. Kino, ka teised kultuuriajakirjad on õnneks saanud jätkata…
