-
Nn targa maja kutsutud osalejatega arhitektuurivõistlus Rakvere südalinnas
Rakvere on viimase kümne aastaga läbi teinud metamorfoosi. Kauni linnuse kõrval uinunud hallist linnakesest on saanud Lääne-Virumaa pärl, mida on ikka ja jälle põhjust külastada. Arhitektuurihuvilised armastavad Rakveret iseäranis tema linnaruumiliste uuenduste pärast.
-
Vabade CO2 kvootide müügist laekunud raha eest rekonstrueeritakse energiatõhusaks 480 Eesti hoonet.
Eesti on loodust hoidev maa, mis on liitunud, nagu umbes kolmandik maailma riikidest, Kyōto protokolliga, mille eesmärk on võidelda üleilmalise soojenemisega kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise piiramise kaudu. Euroopa Komisjoni kliimamuutuse kodulehe andmetel nõutakse protokolli raames tööstusriikidelt kokku esimese elluviimisperioodi 2008 – 2012 jooksul kuue kasvuhoonegaasi (CO2, metaan, dilämmastikoksiid, fluorosüsivesinikud, perfluorosüsivesinikud ja väävelheksafluoriid) heitmete vähendamist umbes 5% võrra alla 1990. aasta taseme. Valitsuse…
-
Siseministeeriumis koostatakse üleriigilist planeeringut „Eesti 2030”, millest tänavuse Sirbi kaheksandas numbris kirjutas arhitekt Toomas Paaver („„Eesti 2030” kui võimalus”, Sirp 25. II ). Tänases Sirbi vestlusringis jätkavad samal teemal viis üleriigilise planeeringuga seotud inimest: Tallinna ülikooli Eesti tuleviku-uuringute instituudi vanemteadur Aado Keskpaik, avaliku õiguse professor Ülle Madise, siseministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Tavo Kikas, „Eesti 2030” projekti juht Kaur Lass ja kunstiakadeemia professor Toomas Tammis. Vestlust juhib Margit Mutso.
Margit Mutso: „Eesti…
-
Mööda Euroopat tiirleb Euroopa Arhitektide Nõukogu juubelinäitus, kus esitletakse Euroopa ökoloogilist arhitektuuri. Eestit esindab seal arhitekt Rene Valneri põhust looming.
Põhk ehitusmaterjalina on tõusnud tähelepanukeskmesse seoses Salto arhitektide projekteeritud ajutise Põhuteatri avamisega Tallinnas Skoone bastionil. Rene Valner hindab põhku aga kõrgelt ka püsivate ehitiste materjalina. Selle kodumaise ehitusmaterjali ökoloogiline jalajälg on väiksem kui imporditud materjali puhul, mille tootmiseks ja transpordiks kulutatakse palju energiat. Hoone ökoloogiline jalajälg kujuneb 2/3 ulatuses ekspluatatsiooni ning…
-
Igal aastal sõidavad tuhanded eestlased mägedesse suusatama. Kes jõukam, võtab sihikule Alpid või Tatrad, kes säästurežiimil, valib Nuustaku või Himose künkad Soomes. Mägisuusatamine ja lumelauasõit on popid, isegi teismelised, kes nina arvutist välja ei saa, unustavad hetkeks Facebooki ja virtuaalsed killer-mängud ning koguvad adrenaliini lumistelt nõlvadelt alla kihutades.
-
Mis on Eesti kõige väärtuslikum vara? Mets?
Puhas vesi? Õhk? Ma pakun, et inimene. Maailma
kontekstis poleks ilmselt paha, kui rahvaarv
emakesel Maal aeglasemalt kasvaks, aga
eestlaste jaoks on seitse röövitud meest või
kaheksa põlengus hukkunud last katastroof,
rääkimata sadadest Estoniaga märga hauda
kadunud kaasmaalastest. On asju, mida ette
näha on võimatu, paljut saab aga ennetada:
on võimalik kontrollida laeva tehnilist seisukorda
ja turvavarustuse kättesaadavust, saab
kontrollida ehitiste tuleohutust ja tagada väljapääsu
hoonest, on võimalik inimese ette valmistada
ohtudeks, et nad hädaolukorras tuimalt
šokis…
-
17. veebruaril esitlesid kunstiakadeemia tudengid raamatut „Tallinna idee”, mis on koostatud IV kursuse arhitektuuritudengite kursuseprojektide põhjal. Raamatusse on kogutud nii uued kui juba arutluse all olnud ideed, mis puudutavad Tallinna võimalikke arengusuundi. Tallinna teemal palus Sirp vestlema tudengid Marten Kaevatsi ja Ott Alveri ning nende juhendaja professor Andres Alveri.
Margit Mutso: Kas kursusetöö teema valiku ja raamatu koostamise taga oli mingi konkreetne ajend?
Marten Kaevats: Uue Maailma festivali ajal tegi Jürgen…
-
Hanno Grossschmidt on sündinud 1973. aastal Tallinnas, töökohad: AS Entec (1998), arhitektuuribüroo Urbel ja Peil (1998), McAllister Architectural Consulting Services (Alexandria,Virginia osariik, 1999), Coo arhitektid (1999–2003, osanik), HG arhitektuur alates 2004 (omanik).
Õpingud: Tallinna Tehnikaülikool (1991–1993), Eesti Kunstiakadeemia (1993–1997),Virginia Polütehniline Instituut (1999). Olulisemad projektid: Rotermanni uus ja vana jahuladu (ehitatud 2009, koos Tomomi Hayashi ja Yoko Azukawaga), Foorumi äri-, büroo- ja kortermajad (ehitatud 2007, koos Tomomi Hayashiga), Lootsi tänava elamu (ehitatud…
-
Kinomaja on väga filmilik maja: justnagu pärit renessanssi ajast, tegelikult ehitatud XX sajandi alguses neorenessanss-stiilis; justnagu paleelik esindushoone, tegelikult projekteeritud elamuks; justnagu maja, mis kuulub vanalinna, tegelikult asub aga väljaspool keskaegset linnamüüri, vana vallikraavi kohal. Kinomaja on nagu filmi tarvis kohandatud kuliss, mis mõjub oma rollis väga veenvalt.
Hoone alguslugu ulatub XVII sajandisse, kui vallikraav linnamüüri ees kinni aeti, eeskaitsevöönd likvideeriti ja linna hoonestus hakkas müüridest väljapoole murdma. Uus tänav on…
-
Tänavuse kultuurkapitali arhitektuuri peapreemia pälvinud Salto arhitektidega vestleb Margit Mutso.
Salto Arhitekt uuri büroo OÜ, asutatud 2004 Omanikud Maarja Kask (s 1979, Tallinna Kõrgem Tehnikakool, Eesti Kunstiakadeemia, arhitektuuri kutsemagister, 2006, Taani Århusi arhitektuurikool), Karli Luik (s 1977, Eesti Kunstiakadeemia, arhitektuuri kutsemagister, Ecole d’Architecture Paris-Val-de-Marne, Tartu Ülikooli semiootika osakond, Tartu Ülikooli inimgeograafia õppetool, Central European University, soouuringute magister), Ralf Lõoke (s 1978, Eesti Kunstiakadeemia, arhitektuuri kutsemagister, Virginia Technical University, Architecture Consortium, Tallinna…
