-
Tištšenko „Dante-sümfoonia”: ERSO Nikolai Aleksejevi juhatusel 16. IV Estonia kontserdisaalis.
Eelmisel reedel võisid muusikasõprad ERSO vahendusel muu hulgas tuttavaks saada uue, Eestis seni kõlamata muusikaga: Nikolai Aleksejevi juhatusel tuli Eesti esiettekandele ühe suurima tänapäeva vene sümfooniku Boriss Tištšenko (s 1939) koreograafilis-sümfoonilise tsükliaadi „Beatrice” viies ja viimane osa alapealkirjaga „Paradiis”.
-
Nimeka plaadifirma ECM artistide festival „Täiuslik vaikus” toimus Tallinnas ja Tartus, korraldajaks Tallinna Filharmoonia ning kunstiliseks eestvedajaks helilooja Erkki-Sven Tüür. Seekordne festival oli juba kolmas ja tundub üha kindlamalt Eesti tähtsaimate süvamuusikafestivalide ritta joonduvat. „Täiuslik vaikus” pakkus nelja kontserdiprogrammi, mille käigus tabas mind üks küsimus.
-
Improduo Anne-Liis Poll ja Anto Pett
23. jaanuaril võis Tallinna Kunstihoones kuulata Anto Petti (klaver) ja Anne-Liis Polli (hääl) impro-mono-ooperit, vahetult publiku silme all sündinud improvisatsioonisuurvormi. Enamasti seostub improvisatsioon eksperimentaalset laadi muusikaga ja ootab kuulajalt tavalisest tolerantsemat vastuvõttu, sest sageli pole teada, missugune on improviseerijate tehniline tase, muusikalised ideed ja võime neid arendada ning milliseks kujuneb side ansamblipartnerite vahel. Anto Petti ja Anne-Liis Polli impro-ooper hämmastas ka kõige kriitilisemate kõrvadega kuulatuna…
-
Kadri-Ann Sumera ja Riivo Kallasmaa 29. I Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus.
Eelmisel reedel umbes samal ajal, kui Estonia kontserdisaalis esinesid rootsi trompetivirtuoos Håkan Hardenberger ja ER SO Dmitri Slobodenjuki juhatusel, toimus RootsiMihkli kirikus kontsert kaasaegse kammermuusikaga oboele/inglissarvele ja klaverile, esinesid Tartu Uue Muusika Ansambli esindajad pianist Kadri-Ann Sumera ja oboemängija Riivo Kallasmaa. Kõik kavas olnud teosed pärinesid kuuest viimasest aastakümnest ja eesti heliloojate sulest kanti ette lausa kolm lugu, neist üks,…
-
„ImproMonoOpera”: Anne-Liis Poll ja Anto Pett 23. I Tallinna Kunstihoones.
Muusikaline elamus on nagu kingitus, mille saab iga kontserdikülastaja ja kannab seda endaga kaasas, kuni uus elamus eelmise varju jätab. Kui see kingitus on viletsavõitu, siis tuleb võib-olla kontserdilt koju jõudes midagi kiiresti peale kuulata ja asi unustada. Kui see on aga tõeliselt hea, siis tekib tahtmine teatud ajaks muusika kuulamisest hoiduda, selle asemel mälu- ja tundesopist hiljuti kuuldu uuesti…
