$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Mai Levin
-
Kunstiühingu Pallas asutajate hulka kulus ka Tartu Naisühingu asutajaliige Klara (Claire) Holst. Konrad Mägi. Klara (Claire) Holsti portree. Õli, lõuend, 1916. EKMPallase algus
Kunstiühingu juubelit oleks võinud tähistada ka ainult selle algusajale keskendudes, kaasata asutamisjärgseist aastaist teistegi liikmete panuse.
5 minutit -
Tuttav, aga siiski omamoodi
Renaldo Veeberi loomepärand on meheliku rohmakuse juures meisterlik, ehe ja terviklik. Tema kunstnikukuvandisse sobivad ka sepised.
Renaldo Veeberi (1937–2010) näitus Kiek in de Kökis kuni 11. II.
Minu lemmiktööd Renaldo Veeberi loomingus on esimesed kuivnõelagravüürid, millega ta näitustel tähelepanu äratas ja mis kohe ka muuseumikogusse osteti: „Mees, kellel on käsi taskus“ (1965) ja „Setu naised“ (1966). Esimese laiaõlgne enesekindel tüüp tundub tagantjärele kunstniku enda teisikuna, mõjub noore inimese manifestina, mille…3 minutit -
Eel- ja järellooga eneseküllane manerism
Varssavi rahvusmuuseumi valikuga on loodud Kadrioru lossi püsiekspositsioonile täiendav kontekst.
Maneristliku maali näitus „Uudistava pilguga. Maneristlik maal Varssavi Rahvusmuuseumist“ Kadrioru kunstimuuseumis kuni 25. II, kuraatorid Greta Koppel ja Aleksandra Janiszewska; maneristliku graafika näitus „Rooma stiilis“ Mikkeli muuseumis kuni 11. III, kuraatorid Anu Allikvee ja Greta Koppel.
Maneristliku stiili – heitlevad, kuhjuvad, väänlevad, teab kuhu kaootiliselt pürgivad, otsekui pinna jalge alt kaotanud alasti inimkehad, need figura serpentinata’d, pateetilised žestid, sagedastesse ööstseenidesse lõikuvad…8 minutit -
Vana haljas vabadus
Tänapäeval ei panda enam imeks, kui 70. eluaastates inimesed rabavad tööd teha, ent 80. eluaastatesse jõudnud töörügajaid vaadatakse vaimustusega.
Kölni Wallraf-Richartzi muuseumi, mõnevõrra õõvastava naerugrimassiga „Autoportrees“ (umbes 1663) on Rembrandt kujutanud end õige vanana, kuigi ta oli siis alles 57aastane. Uuemal ajal, mil püütakse lahti muukida kunstiklassika sümboolseid tähendusi, ollakse arvamusel, et ta kujutas end sel portreel Zeuxisena – vana-kreeka maalijana, kes naeris end surnuks, portreteerides…2 minutit -
Uus uljas ilm
Tänavuse suve programm tõestas taas Okase muuseumi elujõudu, „Klassiku varju all“ on selle väärikas finaal.
Evald Okase näitus „Maalida kõike“ Haapsalus Evald Okase muuseumis kuni 9. IX ja Malle Leisi, Villu ja Sandra Jõgeva näitus „Klassiku varju all“ sealsamas kuni 10. IX.
Evald Okase muuseum on panustanud oma suvehooaegadega (tänavune on viieteistkümnes), mitmekesiste näituste ja ürituste programmidega tublisti mitte ainult Haapsalu, vaid ka laiemalt Eesti kunstiellu. Muuseumi pealisülesanne on…4 minutit -
Kuidas mõista suurt pauku?
Tartus läbi aegade loodud väärt kunst vajab uut moodsat muuseumimaja.
Elmar Kitse näitus oli 1966. aasta lõpul Tartus suur pauk, seepärast see rutuga Tallinna toodigi, õgvendati Tallinna Kunstihoone 1967. aasta plaani nii, et sinna tekkis kahenädalane auk. Tollal kestsid näitused harva üle kuu ning see väljapanek oli mõeldud eelkõige kunstnikkonnale. Boris Bernstein arvab „Vanas kaevus“, et Kitse provotseerisid selleks etteasteks noored kunstnikud. Mingil määral vahest küll, aga eks…3 minutit -
Põlvkondlik ja individuaalne
Tiiu Pallo rahutu natuur pole lasknud tal arendada välja oma laadi, aga viimaste aastakümnete abstraktses maalis on ta tugev tegija.
Tiiu Pallo näitus „Vaikelu“ Vaalas kuni 15. VII.
Kunstnikuga kohtumine 21. juunil Vaalas kujunes kuuekümnendate põlvkonna noorusaastate meenutamiseks: Tiiu Pallole sekundeerisid Enn Tegova ja Kristiina Kaasik.
Tiiu Pallo on pärit Tapalt. Oma isikunäituse avamisel neli aastat tagasi Kumus märkis Tõnis Vint kriitiliselt, et Firenze polnud renessansiajal suurem kui Paide praegu, ent kuivõrd erinev oli…4 minutit -
Õige inimene õiges kohas
Inge Tedrel jätkus head kunsti- ja ka kunstipoliitilist vaistu.
Hiljuti lahkunud Inge Teder esindab tervet epohhi Eesti muuseumielus. Tema tegutsemise ajal Eesti Kunstimuuseumi direktorina (1965–1991) oli teisigi algatusvõimelisi ja tulemusrikkalt töötanud muuseumijuhte nagu Vaike Tiik Tartu kunstimuuseumis, Ants Pärna meremuuseumis, Elem Treier Vilde ja Tammsaare muuseumis, Omar Volmer Pärnu muuseumis, rekonstrueeriti muuseume ja rajati filiaale mujalgi, kuid Teder paistis siiski eriliselt silma.
Sel olid ka objektiivsed põhjused: pärast sõjajärgset kosumiskümnendit…4 minutit -
Ainulaadne duo Kristjan ja Paul Raud
Kristjan Raua majamuuseumis oli selle tegutsemisajal aastail 1984–2008 mitu näitust, mis eriti hästi sobisid selle ehtnõmmeliku maja vaimuga, meistri nähtamatu juuresolekuga.
Üks selliseid oli Peeter Ulase 1990. aastate joonistuste näitus 2000. aastal. Algse idee kohaselt pidi seal eksponeeritama tema söejoonistusi mändidest, mis tekitavad silmapilkse assotsiatsiooni Kristjan Raua „Pedaspea pedajatega“ (1938). Suuri männijoonistusi näituseruumi palju ei mahtunud, neile lisaks pani Ulas välja rea visandeid fantastilis-grotesksetest olenditest endanikerdatud saarepuust raamides. Kaks vastandlikku, ent…3 minutit -
Tuntud, aga ka tundmatu Okas
Haapsalu näituse eesmärk on anda mingigi ettekujutus kunstniku žanrilisest mitmekülgsusest ja arengust.
Näitus „Evald Okas 100“ Evald Okase muuseumi I, II ja III korrusel. Esimesel korrusel on väljapanek „Esinduslik Okas“ kuni 25. VI, kolmandal korrusel näitus „Okas ja „Kalevipoeg““ kuni 8. VII ja teisel korrusel väljapanek „Kunstniku elu“ kuni 6. IX. Kuraator Mai Levin.
28. XI täitub sada aastat maestro Evald Okase sünnist. Tallinna Kunstihoone tähistas seda juba…7 minutit
