Maarja Pärtna
-
Konverentsil „Kultuur rahu ja vastupanuvõime nimel“ osalenute ühispilt. Konverentsil arutleti peamiselt kultuurikorralduse üle. Millised võimalused on kirjanduslinnades noorte autorite toetamiseks ja neile eneseteostusvõimaluste pakkumiseks? Kuidas soodustab ilukirjanduse tõlkimine kirjanduslinnade vahelist polüloogi? Milline tähendus on rahvusvahelistel kultuurisuhetel sõjaajal ning mida on võrgustikku kuulumine igale kirjanduslinnale aja jooksul andnud?Bohdan Yemets / © UNESCORahvusvaheline koostöö hoiab ära kultuurikatkestusi
UNESCO kirjanduslinna Lvivi aastapäeva konverentsil juhiti tähelepanu kultuurikoostöö ja raamatukogude rollile ühiskonna vastupanuvõime tugevdamisel.
5 minutit -
Lavaluule on kollektiivne kogemus
Anna Arvidsdotter püüab Rootsis prõmmuõhtuid korraldades näidata, kui palju on luules väljendusviise ja stiile, ning innustada seeläbi nii esinejaid kui ka publikut.
4 minutit -
Maarja Pärtna on luuletaja, tõlkija ja toimetaja ning Tartu 2024. aasta linnakirjanik.Maria KilkLuulesalv – Maarja Pärtna „Äratuskell ja lahkamislaud“ ning teisi luuletusi
Äratuskell ja lahkamislaud
Pahempidi pöördunud küllusesarve põhjas
toonklaasist kõrghoone keldrikorrusel
kehamälu lahkamislaual
heliseb äratuskell
ja ma võpatan ärkvele.
Äratuskell heliseb,
punane kettaga telefon,
mille kõla on kuulda riigikogu kõnepuldis,
rahvusülikooli ringauditooriumis,
õhtustes uudistes, rahakotis ja luuleõhtul.
Äratuskell heliseb
lapsepõlve pildialbumis,
kuulmekäigu kaevandustunnelis,
töötukassas, surnukuuris ja raamatukogus.
Ma avan silmad
energiakülluse tagajärgede umbses ooteruumis,
kuhu paljud teised jõudsid ammu enne mind,
kuid veel rohkemad ei jõua kunagi.
Ma tõstan toru hargilt
ja sisenen kõnesse.
Kiirrong ja küllusesarv
Hiliskapitalismi kiirrongi kineetiline tõmbetuul
loobib vastu mu sääri šokolaadipabereid,
kilepakendeid, turismibrošüüre
ja raamatulehekülgedelt lahti leotunud tähti,
mis tungivad mikroskoopiliste nõeltena
mu…2 minutit -
USA teadlase Rachel Carsoni teos „Hääletu kevad“ on üks keskkonnaliikumise alustekste.Thomas Brosnihan / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsPuudutused üle pika vahemaa
Artikkel sarjast „Millest mõtled?“
3 minutit -
Fosforiidisõda on Eesti üks tuntumaid keskkonnaproteste, millel on ühtlasi kindel aukoht riigi iseseisvuse taastamise narratiivis.Postimees / ScanpixSissevaateid keskkonnaliikumiste ajalukku
Kohaliku ja arhailise idealiseerimine on problemaatiline, sest toob meelde meeletu väljakutse, mille ees seisab rahvusriikideks jagunenud planeet globaalseid keskkonnaprobleeme lahendades.
7 minutit -
Armastuse võimas laine
Veronika Kivisilla: „Kui kurjus levib nagu lööklaine, mis enda teel kõik hävitab, siis headus levib hoopis teistsuguse, aga siiski väga võimsa lainena. Ja seda on lihtsalt nii ilus tunda ja näha.“
11 minutit -
Kesta katsumuste kiuste
Mathura: „See, millist ilu või sügavust on inimene oma parimal hetkel võimeline väljendama, on kaalukaim argument, miks elu ei saa määratleda pelgalt biokeemilise reaktsioonina.“
9 minutit -
Kirjandus kui sidekude teaduse ja kunsti vahel
Kathleen Jamie: „Lein, armastus, viha, õudus – sellel kõigel on keskkonnadiskursuses oma koht.“
4 minutit
