-
Tallinna ülikooli rektor Rein Raud: “Ülikoolid peaksid keskenduma neile, keda ei huvita mitte niivõrd paber kui õppimine.”
-
Soouuringute ajakirja Ariadne Lõng viis numbrit
-
Eestikeelne filosoofiakirjandus – grupiseks Vene moodi
Järgnev tähelepanek sündis mitme asja tõttu: kimbatus filosoofiahuvilistele gümnaasiumiõpilastele raamatute soovitamisel. Vaev seminaritekstide valikul, kadedus Helsingi raamatupoes meetrite kaupa soomekeelset Platonit ja Aristotelest silmitsedes. Selgituseks üks nõukaaegne anekdoot.
-
Acta Collegii Humaniorium Estoniensis 4: Kultuuri maailmad. Tallinn 2004.
See, et teadlased ja õppejõud tänapäeval artikleid avaldavad, on igati loomulik. Teadusbürokraatia masinavärk väljendab end ultimatiivselt: avalda või sure! Akadeemilise personali väärtust mõõdetakse ennekõike publikatsioonide arvu kaudu, seetõttu on just artikkel optimaalne väljendusvorm. Kui te ei põhjusta oma monograafiaga rahvusvahelist sensatsiooni, siis on mõistlikum kirjutada selle asemel 5 artiklit. Ühe ülikooli professor väljendas seda tendentsi päris ausalt: ainult teadus loeb, õppetöö kvaliteet…
-
Graubergi dekonstruktsioon ulatub objektiivsest teadmisest tunnetava subjektini
-
Kivisildnik, null tolerants. Tegelikkuse keskuse raamatukogu, 2004.
1. Nietzsche kirjutas ajavahemikus 1887-1888 oma päevaraamatusse: ?Suured asjad nõuavad, et neist vaikitaks või suurelt räägitaks: suurelt, see tähendab küüniliselt ja süütult?1 Kivisildniku Nietzschega võrdlemises pole enam midagi originaalset, paralleele on tõmmanud mitmed tõlgitsejad ja ka Kivisildnik ise. ?null tolerants? toob ilmsiks, et lisaks sädelevale stiilile, süütusele solvangutes ning piiritule enesereklaamile on Nietzschel ja Kivisildnikul veel üks ühisjoon ? soov süvendada nihilismi, õhutada…
-
Ülo Matjus Heideggeri tee alguses Freiburgis 1989. aastal.
Pidukõne Ülo Matjuse 60. sünnipäeva ning Martin Heideggeri ?Kunstiteose algupära? eestikeelse tõlke ilmumise pühitsemise üritusel 2002. aasta juunis Tartu Kirjanduse Majas.1
