Strugatskite „Väljasõit rohelisse“ on süžee põhijoonte poolest tundmatu maa koloniseerimise lugu. Kuigi Tsoonis viibitakse raamatu vältel napilt, keerleb kogu tegevus selle ümber.
Arkadi ja Boriss Strugatski kultusliku jutustuse kordustrüki ilmumine on sündmus, mis ei tohiks jääda ulmehuviliste siseasjaks. Kuigi raamat on iseenesest väga tugev ja mitmekihiline, on sellest kujunenud Strugatskite loomingu kuulsaim verstapost1 arvatavasti tänu intertekstuaalsetele seostele Andrei Tarkovski filmiga „Stalker“ (1979). Nii eestikeelne uustrükk…
2. detsembril oli Tartu ülikooli filosoofiaosakonnas Tõnu Luigele pühendatud ettekandepäev „On ju olemine“, millega tähistati küllap salamisi mõtleja kevadist 75. sünnipäeva. Huvi ürituse vastu oli suur, filosoofide suurim auditoorium täitus pilgeni. Paraku kõnealune ise pärale ei jõudnud, austusavaldusi esitati seega avalikult, kuid selja taga.
Meenutavates ettekannetes taaselustati legend Luigest kui lummavast karismaatilisest loengupidajast. Nii mõnigi kõneleja meenutas ja paljud noogutasid kaasa, et kuigi paljustki…
Inimkond ei ole ratsionaalsete isikute foorum, kes käitub arutult üksnes seetõttu, et ei ole lugenud Kanti artiklit igavesest rahust või Rosentau monograafiat.
Ülo Matjus pälvis rahvusteaduste professuuri Eesti mõtteloo õppetooli ettevalmistamiseks 2012. aastal („Tagasi mõeldes“, lk 53), vaatlusaluseid trükiseid tuleks käsitleda nelja-aastase uurimistöö viljana. Siiski ei saa neid pidada hõlmavaks ülevaateks EESTI1 filosoofia ajaloost, vaid pigem nopeteks mõtteloost või hüpeteks mõtteloo poole. Seda tunnistatakse ka eestikeelse raamatu saatesõnas. „Tagasi mõeldes“ (TM) algab kahe metafilosoofilise artikliga EESTI filosoofia mõistest (Matjus, Sutrop, lk 11–83), kusjuures Sutropi tekst sisaldab ka kohati lünklikku ajaloolist lühiülevaadet akadeemilisest…
Räägin teile ühe teadusartikli ilmumise loo. Teadagi vihuvad tänapäeval kõik akadeemilistel töökohtadel püsijad artikleid kirjutada ja need, kes ei vihu, on peagi viimseni lahti lastud. Avaldamise täistuuridel töötavatele teadlastele pole mu heietus kuigivõrd põnev, küllap on paljudega midagi sarnast juhtunud. Kuid laiem kultuurihuviline publik ehk ei adu, milliseid pingutusi avaldamise nimel teha tuleb. Enamasti jõuab kultuuriajakirjandusse üksnes üldine avaldamise punktisüsteemi kirumine, põnevaks köögipoolt avavaks erandiks…
Kui üldiselt möödus 1995. aasta Eestis ilma põrutavate sündmusteta, siis minu isiklikus elus oli aasta ülimalt pöördeline: algas tudengipõli, kolisin Tallinnast Tartusse, vanematekodust ühiselamusse. Kõik see oli ülimalt vahva ning meenutada oleks paljutki. Et mitte nostalgilisse heietamisse uppuda, püstitan tagantjärele tarkust appi võttes järgmise üldistava teesi: toona kestis tudengielus lõbus, kohati anarhiline üleminekuaeg, kus akadeemilist vabadust oli vististi rohkem kui kunagi varem või hiljem.
Kuna üldise õppekorralduse muutumisest Eesti ülikoolides on…
Järgnevalt kõne alla võetav raamat on järjekordne sündmus prantsuse kaasaegse mõtlemise tõlkeprotsessis, mis on vaikselt toimunud juba paarkümmend aastat, kuid on viimase viie aasta jooksul kulgenud plahvatuslikult. Kui libistada pilk üle ilmunud tõlkeraamatute nimistu, siis pole kahtlust, et prantsuse mõtlemine (mitte üksnes kitsalt filosoofia) ületab kvantitatiivses mõttes kõik teised voolud, sh samuti järjepidevalt ilmunud angloameerika analüütilise filosoofia. Eriti suure kiirenduse on prantsuse vaimuvarale andnud viimastel aastatel just Tallinna ülikooli kirjastus…
Loobun eos siinses filosoofilises katsetuses Eesti riigi mõtte defineerimise püüdlusest ning üritan näidata, miks sellele küsimusele pole võimalik vastata. Seda, miks ei ole, üritan põhjendada esmalt mõiste mõte analüüsi teel ning seejärel poliitilisuse eripära vaagides. Kuigi esseevõistluse teema võib paista poliitikaülesena, pole ta seda mitte: kui keegi suudaks piisava selgusega määratleda Eesti riigi mõtte, tuleneks sellest kohemaid normatiivne poliitikate mõttekaks muutmise nõue. Üritan siinkohal olla eritlev, mitte normatiivne, kuigi jõuan…
Kordus on pidev, kuid ilma mingi Samata, nn esimese liikmeta. Ainus seesama, mis kordub, on Erinevus.
Gilles Deleuze, Erinevus ja kordus. Tõlkinud Margus Ott, toimetanud Mart Kangur. Sarjas „Avatud Eesti raamat”. Sarja kujundanud Jüri Kaarma, raamatu Eve Kask. Ilmamaa, 2014. 590 lk.
Kuigi „Avatud Eesti raamatu” sarjas on ilmunud tublisti üle saja raamatu, tuleb öelda, et oluliste filosoofide pea- või tähtteosed on karjuvas vähemuses. Seetõttu on iga säärase raamatu ilmumine ikka veel…
Guy Debord, Vaatemänguühiskond. Järelsõna Jaak Tomberg. Tõlkinud Anti Saar, toimetanud Kaia Sisask. Kujundanud Signe Ratso. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2013. 187 lk.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Mario Rosentau vajadusteooria on rõhutatult objektiivne: tõeliselt vajab inimene ainult seda, ilma milleta ta kannataks tõsist kahju.mcv.planc.ee
