-
„Beethoveni portree”: Sten Lassmann (klaver) ja ERSO Toomas Vavilovi juhatusel, Raivo Järvi vahelugemised 15. I Estonia kontserdisaalis.
Millegipärast on kujunenud teatud ring muusikateoseid, mis on eriliselt populaarsed. Kui rääkida näiteks Vivaldi „Aastaaegadest” ja Tšaikovski I klaverikontserdist või Beethoveni IX sümfoonia finaalist „Ood rõõmule”, millest on saanud isegi Euroopa Liidu hümn, siis tahaks ära tabada, kas populaarsuse põhjus on kaunis meloodika temaatikas, pimestavalt rabav tehniline tulevärk või mingi müstiline aura, salapärane…
-
Pjotr Tšaikovski 170: Mikk Murdvee (viiul), Henry-D avid Varema (tšello) ja Age Juurikas (klaver) 9. I Vene Kultuurikeskuses.
Sünniaastapäeva tähistati seekord paljudele kontserdikülastajatele harjumatus paigas – Vene kultuurikeskuse kaunis kammersaalis. Kava põhiteoseks oli Trio a-moll op. 50 suure kunstniku mälestuseks (pühendatud N. Rubinšteinile). Trio on loodud 1882. aastal Roomas. On teada, et selle kirjutamiseks andis Tšaikovskile nõu tema pikaaegne kirjasõber ja metseen Nadežda von Meck.
-
„Haydn ja Schubert”: ERSO, EFK ja Irina Zahharenkova (klaver) Daniel Reussi juhatusel 19. XII Estonia kontserdisaalis. Selle kontserdi juhtfiguur Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigent Daniel Reuss on koos kooriga esinenud arvukatel kontsertidel mitmetes Euroopa kultuurikeskustes, sealhulgas Viini kontserdimajas, koorifestivalidel Šotimaal, Saksamaal, Prantsusmaal jm. Ta on teinud koostööd teistegi eesti muusikakollektiividega nagu ER SO, Tallinna Kammerorkester ja Corelli Barokkorkester. Ta on olnud aastaid Amsterdami ja ka Berliini kammerkoori peadirigent, teinud helisalvestusi ja…
-
. . . . ja mitte ainult. Seal siristasid veel linnud, vulisesid veed ja helisesid kellad. Kas jõulukellad? Oh ei, neid tuleb veel veidi oodata. Sellegipoolest süütame juba kodudes küünlaid aknast sisse pugeva ängistava pimeduse vastu ja igatseme kirglikult valget lund. See tähendab, et on tulnud aeg, mil aasta kontserdikalender näitab viimaseid lehekülgi. Seal seisab ka Mati Mikalai klaveriõhtu. Kõrvalseisjale on keeruline selgitada, kui palju on vaja neid kõhkluste, otsingute ja leidmiste vahelisi…
-
Boris Berezovski klaveriõhtu 26. XI Estonia kontserdisaalis.
Meie selle aasta kontserdikavades pole väljastpoolt Eestit saabunud pianiste eriti raske üles lugeda, kuna siin aitab ühe käe sõrmedestki (Joyce Yang, Nikolai Demidenko ja Peeter Laul orkestrisolistina, Sergei Kasprovi ja Boris Berezovski klaveriõhtu). Ega me hakka ometi Kalle Randalut välissolistiks pidama? Boris Berezovskist rääkides ei jõua loetleda kõiki maailmatasemel orkestreid ja dirigente, kellega ta on esinenud. Pärast Tšaikovski konkursi peapreemia võitu 1990. aastal…
-
„Akadeemiline kammermuusika”: Tanel Joamets (klaver) 7. XI Kadrioru lossis.
Kõigepealt mõned mõttepudemed. Mis teeb interpreteerimisprotsessi huvitavaks ja paneb seda põnevusega jälgima? Kuulajat ei köida pisarad või rõõm, mis liigutavad esitajat. Teda huvitab tema enda rahulolu ja rõõm esitusest. Kuulajaskond ei moodusta ühtlast kollektiivi, vaid see koosneb inimestest, kes reageerivad ühiselt kuuldud esitusele isemoodi – siit ka kuulsad lahkarvamused. Üht ja sama teost ei ole interpreedil võimalik kaks korda täpselt ühtmoodi ette…
-
Sümfooniakontsert: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester, solist Aleksandra Kamenskaja (klaver), dirigent Lutz Köhler (Saksamaa) 29. X Estonia kontserdisaalis.
Seekordse kontserdi kava oli üsnagi ebaproportsionaalne, sisaldades esimeses pooles Sergei Prokofjevi veidi üle veerandtunni kestva I klaverikontserdi Des-duur ja pärast vaheaega üle tunni kestva grandioosse suurteose – Anton Bruckneri VII sümfoonia. Prokofjevi isikupära oli I klaverikontserdi loomise ajaks (1911-12) juba kujunemas, selja taga olid I klaverisonaat, „Toccata” ja…
-
Sümfooniakontsert: ERSO , dirigent Rory MacDonald (Suurbritannia), solist Ralf Taal (klaver) 23. X Estonia kontserdisaalis.
Kava rõhuasetus oli Antonin Dvořáki loomingul. Sümfooniline poeem „Keskpäevanõid” op. 108 (1896) ja Sümfoonia nr 5 F-duur op. 76 (1875) haarasid oma „embusse” Ludwig van Beethoveni Klaverikontserdi nr 3 c-moll op. 37 (1800). Selline vaheldus mõjus kuulamisel kosutavalt. „Keskpäevanõid” on tšehhi poeedi ja ajaloolase Karel Jaromír Erbeni samanimelisel poeemil põhinev sümfooniline lühiteos. Kuna mul seda…
-
Andreas Lend ( tšello) ja Maarit Saarmäe (klaver) ning klaveriduo Kai Ratassepp – Mati Mikalai 29. VIII Tallinna raekojas.
Õllesegune platsisumin ei takistanud saalitäit muusikasõpru kogunemast raekotta festivali järjekordsele ettevõtmisele. Tore oli märgata, et tuttavatele nägudele publikus oli lisandunud ka ohtralt külalisi välisriikidest. Rahmaninovi Sonaat op.19 tšellole ja klaverile – esitajateks Andreas Lend ja Maarit Saaremäe – oli kaalukas ülesanne ning pakkus kauneid hetki.
-
Galakontsert: Ivari Ilja (klaver), Henry-David Varema ( tšello) ja Virgo Veldi (saksofon) 28. VIII Mustpeade majas.
Nagu armastatakse ütelda: muusika paneb taimed paremini kasvama, lehmad rohkem piima andma ning teeb inimesed rõõmsamaks ja lahkemaks. Eriti positiivset mõju peaks avaldama hea intiimne kammermuusika.
