$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

Põhjalikum tutvumine Esimese maailmasõja eelse perioodi filmindust kajastavate allikmaterjalide ning ajalookäsitlustega lubavad teha mõningaid korrektiive meie varases filmiloos.

Programmis „Berlinale Classics“ linastuv „Naerata ometi“ sündis sellisena õnnelike juhuste koosmõjul.

Režissöör Otar Iosselianit on kõrvutatud Tšehhoviga, mõlemad kujutavad ajastute vahetumist, kultuurituse pealetungi.

Radu Jude vaba filmikeel on kindlasti üks tema linaloo „Ärge oodake maailmalõpust liiga paju“ suuri õnnestumisi.

Evald Aavik 24. I 1941 – 7. V 2024.

Ajakirja Sight & Sound üks kord kümnendis ilmuva kõigi aegade parimate filmide edetabeli tippu jõudis tänavu teos, mis on laiale avalikkusele üsna tundmatu.


Pärast pikka teekonda kaevus Andrzej Wajda oma viimase filmiga taas noorusaega.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.