Toeta

Kurmo Konsa

  • Krüptodetektiiv jändab surnutega ja neid on palju

    Kvantarheoloogia väidab, et tuginedes objektide praegustele olekutele on võimalik välja arvutada iga inimese täielik olek minevikus.

    Surnud ei kohuta krüptodetektiivi, tal on tulnud nendega palju kokku puutuda. Aga näiteks 100 miljardit surnut? Tundub juba liiga palju või kuidas? Sest mis saab siis, kui need kõik ellu ärkavad? Krüptodetektiiv võttiski seekord uurida surnute elluäratamise.
    Kvantarheoloogia kaevab surnute bittides
    Kvantarheoloogia nimetus võib tunduda küll teaduslik ja püüda tähelepanu, kuid see…
    Kurmo Konsa
    9 minutit

  • Krüptodetektiiv püüab ära hoida maailmalõppu

    Singulaarsuse mõistet kasutatakse eri tähendustes, mõnikord on põhirõhk tehisintelligentsil ja mõtlevatel arvutitel, teinekord viidatakse laiemalt tehnilisele arengule.

    Maailmalõppe on erinevaid. Krüptodetektiivil tuleb varem või hiljem nendega paratamatult kokku puutuda. Minu maailmalõpulemmikuteks on šaieenide maailmalõpp ja zombiapokalüpsis. Ei oska isegi öelda, kumb on parem, aga šaieenide ettekujutus on vähem verine või mine tea. Igal juhul kõlab nende maailmalõpuversioon selliselt: „Šaieenid räägivad, et kogu maailma toetab…
    Kurmo Konsa
    10 minutit
  • Mees, kelle tapsid abstraktsed objektid
    Kurt Gödel (28. aprill 1906 Brno – 14. jaanuar 1978 Princeton) oli Austria-Ameerika loogik, matemaatik ja filosoof, kelle põhilised tööd puudutavad loogikavaldkonda. Gödeli-nimelist auhinda antakse välja silmapaistvate teoreetiliste arvutiteaduse alaste uuringute eest. Gödeli masin on aga teoreetiliselt eksisteeriv end ise arendav arvutiprogramm, termin võeti kasutusele XXI sajandil.
    Wikimedia Commons

    Mees, kelle tapsid abstraktsed objektid

    Kurt Gödel oli geniaalne matemaatik ja loogik.

    Kurmo Konsa
    11 minutit
  • Juhtum krüptodetektiivi töölaualt: Niels Bohr ja Alan Turingi kvantenesetapp
    Alan Turingi pronkskuju Manchesteris Sackvilleʼi pargis hoiab käes keelatud vilja. Pooleldi söödud õun leiti ka Turingi surnukeha juurest ja arvatakse, et ta suri mürgitatud õuna söömisest. „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“ oli Turingi lemmikmuinasjutt. Eriti nautinud Turing stseeni, kus kuri nõid kastab õuna mürgi sisse. Turingi biograafid on arvamusel, et Turing lavastas oma surma asjaolud tahtlikult ebaselgeks.
    Wikimedia Commons

    Juhtum krüptodetektiivi töölaualt: Niels Bohr ja Alan Turingi kvantenesetapp

    Kvantenesetapp on mõtteline eksperiment, mille eesmärk on teha vahet kvantfüüsika interpretatsioonidel.

    Kurmo Konsa
    12 minutit
  • Roosiristlaste imaginaarne revolutsioon
    Roosiristlaste manifest.
    Repro

    Roosiristlaste imaginaarne revolutsioon

    Revolutsioon osutub edukaks vaid siis, kui see haarab inimolu kõikvõimalikke sfääre, sealhulgas nii igapäevaseid kui ka vaimseid.

    Kurmo Konsa
    9 minutit
  • Eluea pikendamise lühike kultuurilugu
    Vananemist on üritatud pidurdada ja noorust tagasi tuua hormoonide süstimise ja sugunäärmete siirdamisega. Üks esimesi, kes sedalaadi eksperimente tegi, oli arst ja meditsiiniteadlane C. E. Brown-Séquard. Ta väitis 1889. aastal, et oli endale süstinud loomade sugunäärmete mikstruuri ja et see mõjus juba 72aastasele mehele äärmiselt noorendavalt. Teadlased hakkasid tema merisigade ja koerte munanditest tehtud ravimit pilkavalt kutsuma Brown-Séquardi eliksiiriks. Ameerika pilapilt „Tanneri elueliksiir pensioniahnitsejatele. Parem kui Brown-Séquardi eliksiir.“ Puck, 1881. Yale’i ülikool.

    Eluea pikendamise lühike kultuurilugu

    Kui XVI–XVIII sajandil püüti ennekõike pikendada vanade eluiga ja säilitada vitaalsust, siis alates XIX sajandist soovitakse vanadus üldse kaotada.

    Kurmo Konsa
    10 minutit
  • Teaduse tume tulevik
    Kontekstid ongi need, mida (tehis)kultuurid muudavad. Teated omandavad üha uusi tähendusi, sõltudes kontekstist.
    Piia Ruber

    Teaduse tume tulevik

    Teadust peetakse üheks paremaks meetodiks maailma kohta tõeste teadmiste hankimisel, kuid inimesed on üha rahulolematumad pakutavate teaduslike seletuste suhtes.

    Kurmo Konsa
    7 minutit

  • Mis on mõistuse mõte – ajuteadlase vaade

    Põnevaid ja häid raamatuid pole kunagi liiga palju, eriti puudutab see kodumaiste autorite aimeraamatuid. Nüüd on neid ilmunud lausa mitu ning huvitaval kombel on nad kõik seotud aju, teadvuse ja inimese minaga. Ma pean silmas Aaro Toomela raamatut „Kultuur, kõne ja Minu Ise“ (2016), Andres Laane „Tehis­intellekt. Loomadest ja masinatest“ (2017) ja Jaan Aru „Ajust ja arust“ (2017). Pikemalt teen juttu just viimasest.
    Milline peaks üks hea aimeraamat olema? Kindlasti on…
    Kurmo Konsa
    8 minutit

  • Esemed räägivad

    Muuseumid tegelevad süstemaatilise ja korrastatud informatsiooni loomisega kogu materiaalse maailma kohta.

    Esemed ümbritsevad meid kõikjal. Suur osa teabest – mitte ainult mineviku, vaid ka oleviku kohta – on seotud kõikvõimalike objektidega. Esemed ehk asjad on ju tegelikult need, millega inimesed otseselt kokku puuduvad nii igapäevaelus kui ka ajaloo uurimisel. Muuseumid on organisatsioonid, kes tegelevad peamiselt objektide kogumisega. Muuseumid ei kogu ja eksponeeri kaugeltki mitte ainult inimese ja kultuuriga seotud…
    Kurmo Konsa
    7 minutit
  • Mis mängu me mängime?
    Juunis tekitas Venemaal segadust põgenenud robot. Promobot on Venemaal väljatöötatud mudel, mille puhul katsetatakse nii tehisintellekti kui võimet iseseisvalt ringi liikuda. Katse oli edukas, robot suutis lahtiunustatud väravast välja lipsata ja 50 meetri kaugusele ristmikule jõuda, enne kui patareid tühjaks sai.
    Youtube.com

    Mis mängu me mängime?

    Turingi test arvutitele ja inimestele

    Kurmo Konsa
    11 minutit
Sirp