Kurmo Konsa
-
„Ma mäletan siiamaani, kui tore tunne see oli, kui nägin, kuidas Tartu Lenini kuju lõpuks trossist silmuses kõikus. Vabaduse abstraktne mõiste sai korraga materiaalse kinnituse.“Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek: 1991. Kuus otsustavat kuud. Eesti Ekspress, Tallinn 2011.Häda pärandi pärast
Pärandi loomine on alati valik. Minevikust ja olevikust valitakse ning interpreteeritakse teatud nähtusi. Seetõttu võib väita, et pärand on alati poliitiline.
9 minutit -
Voyageride pardal on inimkonna läkitus võimalikele intelligentsetele Maa-välistele eluvormidele – kullaga kaetud vaskplaadile on salvestatud helid ja pildid Maa kultuurist ja elurikkusest.NASA/JPLMis meist järele jääb?
Vähemalt teoreetiliselt võivad inimese tegevusjäljed jääda kõige kauemaks püsima Maast väga-väga kaugele.
9 minutit -
Jüri EngelbrechtReti Kokk / Eesti Teaduste AkadeemiaKõikehõlmav modelleerimine närviimpulsist teadlase eluni
Kõiki kolme Jüri Engelbrechti teost ühendab maailma nägemine läbi komplekssüsteemide prisma.
10 minutit -
Tänapäevase vaktsineerimise leiutas 1796. aastal inglise arst Edward Jenner, kes kasutas vaktsineerimiseks veiste rõugelima. Meetod ei tekitanud inimestele terviseprobleeme, kuna nakatumist rõugetesse ei toimunud, küll aga andis see immuunsuse rõugete vastu. Vaktsineerimisvastased väitsid toona, et vaktsineeritutel tekivad veiste tunnused, nagu on kujutanud James Gillray oma 1802. aasta pilapildil.Library of Congress / Wikimedia CommonsKuidas pandeemiad muudavad tulevikku
Lühemas perspektiivis tugevdab pandeemia riigi osatähtsust, kuid pikemas perspektiivis näitab sellise arengu kitsaskohti.
10 minutit -
Digikujul teabe säilitamine on teema, mis puudutab üksikisikuid, ettevõtteid-organisatsioone, mäluasutusi ja ka riike.Piia RuberDigikultuuri tulevikule säilitamisest
Mida suuremasse sõltuvusse infost langeme, seda tähtsam osa on selle säilitamisel.
11 minutit -
Ühiskondades, kus sõda on normaalsus ja elu loomulik osa, säilib Jungeri arvates ka lahingumõjude leevendamiseks sobiv kogukonnatunne. Pildil Iisraeli politsei vahistamisoperatsioon Negevi kõrbes.Israeli Police / Wikimedia CommonsHõim, riik ja sõdur
Sebastian Junger soovib näidata, et inimeses on mingi loomulik olek, millest lääne ühiskond on hälbinud ja millest tulenevad ühiskonna hädad.
9 minutit -
Andmekeskused kulutavad aastas 200 teravatt-tundi elektrienergiat, mis moodustab 1% kogu maailma energiakulust. Pildil Facebooki andmekeskus Iirimaal.FacebookInternet kujundab tulevikku
Interneti tulevikust on loodud sadu, kui mitte tuhandeid visioone, mille ühiseks jooneks on see, et ükski neist ei kujuta maailma ette internetita.
8 minutit -
Aatom on minevik. XXI sajandi sümboliks on informatsioon kõige laiemas mõttes – meedia, tarkvara, teenused jne. Pildil NASA kulgur Perseverance Marsilt informatsiooni hankimas.NASATulevik on määramatu, aga kuidas seda ikkagi ette näha?
Digitaalne taevas, matrix, made in China ja infotoopia on vaid võimalikud variandid.
7 minutit -
Maailm on keeruline süsteem, ükskõik milline on meie vaatenurk.Piia RuberKomplekssuse konksu otsas siplev kalake
Autorid rakendavad lihtsat ideed, et kõik siin maailmas on komplekssüsteemid, mille kirjeldamiseks on füüsikas väga head vahendid, järelikult saab neid rakendada ka teistele nähtustele.
9 minutit -
Gaia hüpoteesiga kuulsaks saanud atmosfäärikeemik, insener ja leiutaja James Lovelock on avaldanud uue raamatu, milles käsitleb uut tehisintellektil põhinevat ajastut. Raamatu „Novatseen“ ideestikus on suur osa autorit ennast, saja-aastast inimest, kes tunneb oma paratamatu lõpu lähedust, kuid suudab siiski elust ja maailmast rõõmu tunda ning näeb ka helget tulevikku. Pildil Lovelock 2005. aastal.Bruno Comby / Wikimedia CommonsKas küborgid mängivad karikakramaailmas?
Isegi kui kõik Lovelocki argumendid ei kõla veenvalt, on raamatut ikkagi inspireeriv lugeda.
11 minutit
