Kristiina Ross
-
„Eesti vanema piiblitõlke sõnastik 1600–1739“ on austusavaldus piiblitõlkijatele, tänu kelle loomingulisele lennukusele sündis eesti kirjakeel ja eestikeelne raamat.Eesti Keele InstituutKes loeb paksu pabersõnastikku?
Aprillis ilmunud „Eesti vanema piiblitõlke sõnastik. 1600–1739“ (Eesti Keele Instituut, EKSA, 2025) on 926 lehekülge paks raamat, üsna väikeses kirjas, väliselt igati vanamoodne sõnastik. Ka sisu poolest ei ole seal midagi enneolematut: materjal on juba viis aastat olnud üldkättesaadav EKI kodulehel andmebaasis „Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants“ (https://eki.ee/piibel/). Nii et edumeelse teadustegevuse seisukohalt on tegu ilmselge tagasikäiguga ja küllap tekib nii mõnelgi küsimus, kellel sellist ajast ja arust endisaegset sõnaraamatut vaja…3 minutit -
Eesti Rahvusraamatukogu, digar.eeEesti kirjakeel – kas ohver või trikster?
Keeleteemad põhjustasid ka aastatel 1632–1732 kohati keemistemperatuurini viivaid pingeid, aga lõpptulemus osutus igati kaaperdamiskõlbulikuks.
4 minutit -
Elutarkust ja olmet XVII sajandi lõpust
Jean de La Bruyère’i (1645–1696) „Inimtüübid ehk Meie ajastu kombed“ („Les Caractères ou les moeurs de ce ciècle“) ilmus esimest korda 1688. aastal ning oli sedavõrd menukas, et eluajal avaldas autor veel kaheksa (ositi täiendatud) trükki ja valmistas ette üheksandagi, mis anti välja postuumselt. Tagantjärele on kirjanduslugudes ja -käsitlustes asetatud La Bruyère ja tema teos siiski n-ö päris tippudest madalamale, ehkki üsna nende lähikonda. Raamat pakub väikestes annustes mõnusaks tarbimiseks…6 minutit -
Lauritsapäeval, 10. augustil avati Kuusalus pärast kaua kestnud pingutusi ja korjandust mälestusmärk eesti kirjakeele uuendajale Eduard Ahrensile (1803–1863) ja peeti keelekonverents. Fotol (vasakult) kujur Paul Mänd, Ahrensi mälestusmärk tekstiga „Minu grammatika ilmus liiga vara. Aeg, mil seda hinnata osatakse, on tulevikus“, pastoraat, kus Ahrens Laurentsiuse kiriku pastorina oma grammatika kirjutas ja Elias Lönnrotiga kohtus, skulptor Seaküla Simson ja EELK peapiiskop Urmas Viilma.Allar Viivik / Harju EluMeie igapäevane Ahrensi keel
Kuusalu pastori Eduard Ahrensi pärandiga puutub iga lugev eestlane pidevalt kokku, kuivõrd eesti keele tänapäevase kirjapaneku viisi pakkus välja just tema. Kuni XIX sajandi keskpaigani oli tuginetud ülemsaksa keele kirjutustavale: kui lahtise silbi täishäälik tuli hääldada lühikesena, kirjutati järgnev kaashäälik kahekordselt (temma ’tema’), kui pikana, siis ühekordselt (teme ’teeme’). Niimoodi kirja pandud teksti oli saksa haritlastel mugav lugeda. XIX sajandi alguses hakati üha enam teadvustama, et saksa mustrile tuginev eesti…3 minutit -
Kõige kohutavam aeg oli Carlyle’i meelest XVIII sajand ja kõige jubedam sündmus Prantsuse revolutsioon. Küllap pidanuks Carlyle XX sajandi ja XXI sajandi alguse kohta möönma, et saab laskuda veel kõvasti madalamale ning Tõe teoks saamine ilmselt viibib. Pildil suudlejad Vilniuse vanalinnas.Mindaugas Kulbis/AP/Scanpix.Kangelased, lamed-vovnik’ud ja teised
Targem on otsida Carlyle’i suurmeeste ja islami enesetaputerroristide tagamaid nende rahvaste sotsiaal-ajaloolisest käekäigust, mitte kristluse ja islami õpetuste eripärast.
9 minutit
