-
„Beethoveni sonaadid” I: Andres Mustonen (viiul), Ivo Sillamaa (haamerklaver) 11. IX Kadrioru lossis.
XVIII-XIX sajandi vahetusel Viinis oli Beethoven 30aastane populaarne klaverivirtuoos ja helilooja, esinedes aadlipaleedes valitud seltskonna kontsertidel ehk Akademie’del, nagu neid tollal nimetati. Selliste vabas vormis kontsertide jaoks on loodud ka Beethoveni sonaadid klaverile ja viiulile, millest kahte (nr 2 A-duur op. 12 nr 2 ja nr 5 F-duur op. 24, „Kevadsonaat”) võis kuulda Andres Mustoneni „Suure muusikaakadeemia”…
-
Antonín Dvořáki „Näkineid” („Rusalka”), dirigent Konstantin Tšudovski, ja Georges Bizet’ „Carmen”, dirigent Eri Klas. Mõlemad ooperid on lavastanud Dmitri Bertman, kunstnikud Viktor Nežnoi ja Tatjana Tulubjeva. Etendused 18. ja 21. VIII Birgitta festivalil.
Selleaastane Birgitta festival on koos sooja suvega küll juba mälestuseks saamas, ent siiski tasub korraks peatuda ja nähtu üle mõtiskleda. Festivalil esitatud kolmest ooperilavastusest üks – „Promfesti” „Attila” – oli Pärnu ja Kaunase ühistöö külalissolistide abil (Eesti solistidest…
-
Volmer dirigeeris end „Parsifaliga” Wagneri-dirigentide rahvusvahelisse klassi.
Richard Wagneri lavamüsteerium „Parsifal” rahvusooperis Estonia: muusikaline juht ja dirigent Arvo Volmer, dirigent Risto Joost, lavastaja Nicola Raab (Saksamaa), kaaslavastaja Ran Arthur Braun (Iisrael), kunstnik Robert Innes Hopkins (Suurbritannia), valguskunstnik David Cunningham (Šotimaa). 25. ja 28. VIII etendused.
Vaadates Noblessneri valukoja juures Peetri sadamast merele, silmapiirilt tõusvatele ja selle taha laskuvatele laevadele, vaadates piirkonna tööstusmaastikule, töös ja tööta tehastele, vaadates nõukogude totalitaarse ühiskonna jäänustele, seisaksime…
-
Wagneri viimaseks jäänud ooper „Parsifal” jõuab esmakordselt Eestis lavale 25. – 28. augustil, mil Estonia mängib seda Nargeni festivali raames Noblessneri valukojas programmi „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011” toel.
Richard Wagner (1813–1883), läbi ja lõhki teatrimees, kellele teose mõjuvus laval oli esimene reegel, hämmastab meid ülestunnistusega oma viimaseks jäänud ooperi „Parsifal” (1882) loomise ajast: teater (lavategevus, lauljad ja dekoratsioonid) võiks olla õigupoolest nähtamatu. Nii nagu ta tegi orkestriga oma Bayreuthi festivalimajas,…
-
Eesti Filharmoonia Kammerkoor Aix-en-Provence’i festivalil
Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK), kes eile esines Nigulistes ulatusliku Pärdi-kavaga, oli vahepeal kuus nädalat hoopiski ooperikoori rollis Lõuna-Prantsusmaal mainekal Aix-enProvence’i festivalil (koos kümne läbiproovitud lisajõuga). Tänapäeva muusikamaailma ja -äri ülitihedas konkurentsis jääb ellu (ning finantsiliselt plussi) see, kes peale kõrge professionaalse taseme on piisavalt paindlik liikuma eri žanrite vahel. 1. juulil 30aastaseks saanud EFK-l sellist mitmekülgsust ja vastuvõtlikkust õnneks on. Võõral žanripinnal seiklemine on õigustatud siis,…
-
Sarja „Suur barokiakadeemia” kontsert „Verinoor sonaat, poisiohtu ooper”: Hortus Musicus, kunstiline juht Andres Mustonen, 21. V Kadrioru lossis.
Lõppeva hooaja viimaseks akadeemiliseks kokkusaamiseks Kadriorus serveeris Andres Mustonen oma kuulajaile tõelise maiuspala: kõlasid teosed renessansi ja baroki piirilt (ca 1600), üleminekuajast ühelt muusikaliselt mõtlemiselt radikaalselt teistsuguse juurde. Tegemist on muusikaajaloo ühe põnevama ajajärguga, mil renessansi ratsionaalse mitmehäälsuse kõrvale sugenes uus komponeerimisviis – „kõnelev” meloodia improviseeritud akordilisel saatel (õieti oli selle uue lähtepunkt vägagi…
-
ERSO hooaja lõppkontsert: Mahleri III sümfoonia, dirigent Nikolai Aleksejev, solist Hermine Haselböck (metsosopran), kaastegevad Tallinna Poistekoor (koormeister Lydia Rahula) ja Eesti Kontsertkoor (koormeister Veronika Portsmuth). 13. V Estonia kontserdisaalis.
Pealkiri on ajendatud viimase aja ühest huvitavamast Mahleri käsitlusest, Julian Johnsoni raamatust „Mahler’s Voices. Expression and Irony in the Songs and Symphonies” (2009). Õigupoolest peakski kasutama mitmust „Mahleri hääled”, nagu Johnson seda teeb, sest Mahleri muusika jutustab mitmesuguste häältega, muudab ja vahetab…
-
. . . . oli nelipühadeaegne Püha Vaimu väljavalamine ühendatud kannatusnädala sündmustega: Paul Mäe dirigeerimisel kõlasid Wagneri „Apostlite püha õhtusöömaaeg” („Das Liebesmahl der Apostel”) ja Beethoveni „Kristus Õlimäel” („Christus am Ölberge”). Minnes mööda küsimusest, kas need teosed sisuliselt ikka kokku sobisid, tuleb nentida, et muusikalises mõttes oli mõlemat nauditav kuulata, nagu näitas ka arvuka kuulajaskonna soe vastuvõtt.
-
Henry Purcelli ooper „Haldjakuninganna”: lavastaja Saša Pepeljajev, muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, kostüümikunstnik Liisi Eelmaa, valguskujundaja Jaanus Moor, osades Alla Popova, Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Karmen Puis, Maria Kallaste, Mati Turi, Atlan Karp, Märt Jakobson, M aarius Pärn, M aarja Mitt, Tanel Jonas, Markus Luik, Robert Annus, Julia Kaškovskaja, Laura Quin, Milena Tuominen ja Janek Savolainen. Osalevad Vanemuise sümfooniaorkester ja Elleri-nimelise Tartu muusikakooli ansambel, koormeister Lilyan Kaiv. 12. ja 22.…
-
Reimanni „Medea” Viini Riigiooperis
Rahvusvahelisel ooperikaardil paistab Viini Riigiooper silma pigem tasakaalukuse ja konservatiivsusega kui uuemeelsusega iga hinna eest. Samal ajal on see mõistagi tunduvalt avatum kui näiteks New Yorgi Metropolitan Opera – võrrelgem kas või Viini viimast „Don Carlost” Peter Konwitschny lavastuses (Ain Anger laulis seal Philipp II rolli ning on vaimustusega meenutanud koostööd praeguse saksa esilavastajaga) ja viimati Tallinnas satelliitülekandena näidatud Meti etendust. Vahest polegi siis nii üllatav,…