Hea kirjanduse puhul peidab stiil vead nagu Haapsalu salliga, lastes ainult vilksamisi osava lõime taga aimata maksaplekilist säärt.
Vihmakassi kirjandusseminaridesse naksakamaid õppureid valides olen sattunud sageli kummalise paradoksi peale. Inimene, kelle paleuseks on näiteks Jaan Kross, James Joyce või Betti Alver, ei oska kirjutada lihtsamat kirjeldavat teksti mõningase dialoogiga. Ometi selgub vestlusest, et ta on nende teoseid kahtlemata lugenud: annab oma sõnadega tegevuse detailselt edasi, oskab võrrelda autori…
Noortel tuleb osata luua kirjanditaolist teksti iga päev, see on võib-olla kõige olulisem oskus elus üldse.
Kirjutan seda teksti mitte vastulausena, vaid kaas- või edasimõttena Helin Puksandi artiklile „Ilukirjandustekstid eesti keele riigieksamil“ (Sirp 17. V 2019). Muidu huvitavas ning loogilises tekstis leidub lause, millega ma oma igapäevatööst tõukuvalt kuidagi nõustuda ei taha. Puksand kirjutab: „Kuna lugemisoskus on üks olulisemaid oskusi, siis on mõistlik seda ka eesti keele eksamil…
Diplomilavastus peaks olema üleminekuriitus, milles nauditakse õpitut, et siis maailma minna ja näidata, kui hästi või halvasti õpitut säilitatakse ning arendatakse.
Juhuse iroonia Jaan Krossi jutustuses „Kolmandad mäed“: Johann Köleri maalitud rahvusliku Jeesuse eestlasest modell osutus sadistlikuks mõisavalitsejaks.
Kunstnik vaatab teaduse poole, et omandada tõsikindlad teadmised, kuid looma peab ta teose, mis põhineb ainuüksi lugeja usul.
Mõni aeg tagasi sattusin Niguliste muuseumis vaatama „Nelja monoloogi Püha Jüri asjus“. Ehk kõrgetest ootustest tingitult, aga tulin pärast esimest vaatust tulema, kuna tekst hajus löövidesse ja võlvide alla. Meelis Oidsalu ütleb kiitvas arvustuses leebelt, et „Monoloogid“ eeldavad vaatajalt kannatlikkust ja „teadlikku pühendumist“ (Sirp 24. VIII 2018). Küllap mul siis…
Enn Põldroosi romaan „Circletown“ on millalgi tulevikus Euroopas aset leidev klassikaline utoopia-düstoopia narratiiv.
Kirjanike Liidu pealik Tiit Aleksejev on ühes intervjuus1 kostnud vastuseks küsimusele, kas liidu juhtimise kõrvalt kirjutamiseks aega ka jääb: „Enamik eesti autoreid kirjutab nagunii muude asjade kõrvalt. Öeldakse, et kirjanik ongi see, kes mõtleb millegi muu peale.“ Mind on alati võlunud kirjanikud, kes eelkõige on midagi muud, ja alles seejärel – kui tahes professionaalsed –…
Katja Novitskova paneb inimese algoritmi olukorda, kus müüdi soe, läbitungimatu kasukas teda maailma äärmise mitmekesisuse kõleda tuule eest ei kaitse.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Lavastuses „100 m more“ jäävad kaheksa kalurit lõksu rannast lahtimurdunud jääpangale.Gabriela Liivamägi
Juhuse iroonia Jaan Krossi jutustuses „Kolmandad mäed“: Johann Köleri maalitud rahvusliku Jeesuse eestlasest modell osutus sadistlikuks mõisavalitsejaks.Ilmar Saabas / Ekspress Meedia / Scanpix
Probleem, millele ka Katja Novitskova tööd tähelepanu juhivad, seisneb simulaakrumis, asjaolus, et müüdid on meie elus reaalsemad kui tõelisus.Tõnu Tunnel
