-
-
Vastuvõtlikkus muusikale paistab olevat midagi väga elementaarset, ja teadupoolest on see tõesti üks kaasasündinud võime. Väidetavalt suudavad juba kuuekuused väikelapsed eristada keerukaid rütmistruktuure ja ilmutavad märke absoluutsest kuulmisest (hiljem need võimed stimulatsiooni puudumisel tuhmistuvad), reageerivad helistikulistele suhetele ja dissonantsetele intervallidele. Seda kummalisem on, et teatud protsendil inimestest muusikataju üldsegi puudub – nad on amuusikud. Kaasasündinud viisikurtuse all kannatab statistiliselt ligi 4% inimkonnast – nad ei suuda ise viisi pidada ega…
-
Crossover kõige laiemas tähenduses osutab muusikažanride segunemisele ja on küllalt tühi tähistaja. Kergema muusika voolud põimuvad omavahel kogu aeg ning kuigi ühte muusikalist subkultuuri võib teisest eristada mõni selline esoteeriline detail nagu basstrummi tämber, spetsiifiline rütmistruktuur või kitarri häälestus, sulanduvad piirid kiiresti. Tulemuseks on muusikaliste siltide järjest tihenev padrik.
-
Luuper kuulub tänapäeva muusikute arsenali juba küllalt enesestmõistetavalt. Eesti noorema põlvkonna muusikutest on seda kasutanud nt Argo Vals, Multiphonic Rodent ja Pastacas. Mitte enam nii noore põlvkonna esindajatest meenub esimesena muidugi Weekend Guitar Trio. Loop ehk „silmus” tähistab helisilmust või silmusesse püütud heli ning kuna sel nähtusel pole selget seost suurendusklaasi ehk luubiga, siis sobiksid ehk anglitsismi „luuper” asemele ka sisulisemad tuletised nagu „silmustaja” või hoopis „viivistaja” (viivise lisaja). Õigupoolest…
-
Kui paluda kujutleda rokkbändi kitarristi, kelle instrument laval vilisema või undama hakkab, kangastub igaühel meist üsna selgepiiriline kujutluspilt. Pole ka ime, sest nähtus on juba ammu saanud loomulikuks osaks popmuusikast. Kuna aga popmuusika keel on inglise keel, siis tundub väljend feedback ilmselt isegi loomulikum kui „tagasiside”, kuigi tähendusväljad on kattuvad. ÕSist leitav küberneetiline definitsioon määratleb tagasisidet kõige laiemalt kui süsteemi talitlustulemuste mõju sama süsteemi edasisele talitlusele. Teisisõnu, tagasiside on süsteemi…
-
Hiljuti vaidlesin Facebookis tuttavate muusika- ja meediainimestega päevakohasel teemal: kas on põhjendatud eraldada väärtuslikku täheruumi arvuti- ja videomängude tutvustustele ajalehe kultuuriküljel, mille ainest on traditsiooniliselt määratletud muu hulgas selliste nimetajate kaudu nagu kirjandus, film, arhitektuur ja teadus? Vastus küsimusele sõltub lõpuks sellest, kui avaralt (kitsarinnaliselt või laialivalguvalt) määratleda kultuuri ning kui jäigalt eristada meelelahutusest. Kuid isegi sellest vastutusrikkast ülesandest kõrvale hiilides võib siiski kindlalt väita, et video- ja arvutimängud on…
-
„Primitiivtehnoloogilisus” (või otsesemas tõlkes „madaltehnoloogilisus”) muusikas ehk lo-fi – lühiduse huvides „umbheli“ (umbmäärane või „ummistunud” heli) – võib osutada eri nähtustele. Esiteks viitab see muusikatööstuse standarditele mitte vastavale helikvaliteedile, teiseks tähistab teatud esteetilisi printsiipe, kolmandaks osutab ühele konkreetsele muusikavoolule.
-
-
Kui juhtute intervjueerima džässmuusikut ja tahate otsi kiiresti kokku tõmmata, siis küsige talt, mis see džäss lõpuks ikkagi on. Paremal juhul saate krüptilise vastuse, mis paneb kukalt kratsima, halvemal juhul hõõrute hiljem kukalt hoopis teistsugusel põhjusel. Kuid õigupoolest on džässi kui muusikanähtusega lugu veel suhteliselt lihtne. Võib viidata traditsioonilistele vormitunnustele nagu rütmikesksus, improvisatsioonilisus, septakordide kasutamine harmoonias. Saab välja tuua ajaloolisi pidepunkte: mustanahaliste orjade töölaulud põldudel ja istandustes, kirikumuusika ja spirituaalid,…
-
Žanrimääratluse EBM ehk electronic body music eestikeelseks vasteks võiks olla „elektrooniline kehamuusika”. Ilma eelajalukku kaevumata võib selle nähtuse üheks tugisambaks pidada Kraftwerki elektroonilise loomeperioodi (alates 1970ndate keskpaigast) robotlikku heli- ja kehakeelt. Termini autoriks peetaksegi ansambli liiget Ralf Hütterit, kes kasutas väljendit 1978. aasta albumi „Inim-masin” pealkirjana („Die Mensch-Maschine”), mis küll polnud sisuliselt veel mingi EBM. Veidi hiljem pruukis saksa nn uue laine (Neue Deutsche Welle) ansambel D.A.F. oma minimalistliku süntesaatoripungi…
