Katrin Aller
-
Kammerkavadest paelus enim Helsingi Barokkorkestri kontsert, kus tuli ettekandele XVII sajandi Läänemere maade kirikumuusika.Foto festivali arhiivistPärlimängu järelkaja
Festival „Klaaspärlimäng“ kulgeb oma olemusvoos kesksuvise Tartu lahutamatu osana.
5 minutit -
Raiko Raaliku Cyrano häälest ja hoiakust õhkus kirjeldamatult palju värve, ühtaegu kirge ja haavatavust, jõudu ja hellust.Heikki LeisNeed kaunid sõnad võõrad
Vastselt lavale jõudnud „Cyrano“ on selgelt nooruse – ja mõistagi solistide nägu. Trupi sisemise harmoonia eksimatu tunnetamine on andnud suurepärase tulemuse.
6 minutit -
Eesti muusika nädala kontserdiseeria kirevaim kava oli Lepo Sumera muusikast, kus eelistanuks pisut loogilisemat järjestust. Samuti mõjus täiesti vapustavana Kadri-Ann Sumera mäng.Rene JakobsonIn modo estonico
Pidunädala sisustasid 38 esmaklassilist interpreeti ja neli tippheliloojat, koosseise soolost kvintetini – muusikagurmaanlus!
5 minutit -
Solistidest olid kõige võluvamad Miša Kiria (Falstaff) ja Ani Yorentz (proua Ford). Nende enesestmõistetavale tehnilisele võimekusele lisandusid lavaloleku vabadus, näitlejameisterlikkus isegi miinimumi kahandet oludes ning väga peened detailid häälevarjundeis, miimikas ja liigutusis.Veljo PoomNarruse kiitus
Armastusega, teadagi, ei mängita. Iseasi, kas sedasorti buffo’sid tarvitseks üldse ajaviite lustist enamaks pidada ja jante armastuse nimega rüütada.
5 minutit -
Kauneim ja ühtseim oli Tartu kammermuusikafestivalil prantsuse pianisti Pierre-Laurent Boucharlat’ soolokontsert.Tartu kammermuusikafestivalMeistrid ja sellid kammerrüüs
Loomulikult on interpretatsiooni peen kunst tükkis oma maitse-eelistuste ja (pool)tabudega üks tulisemaid muusikaliste piikide ristamise ajendeid.
6 minutit -
Tämbriliselt ühendab Peeter Vähi kontserdis soleerinud birbynė kõigi puupillide jooni ja saavutab just seeläbi oma eripära. Fotol birbynė-solist Vytautas Kiminius.KlaaspärlimängNiidukuu kudruste hela
Kavas oli ohtralt barokki, nüüdismuusikast südamesse hakkavaid helimaale, mitte ammuilma looja karja läinud avangardi pimesi kopeerivaid katsetusi, ja pireke (liig)rammusat romantismi.
5 minutit -
Kogu Tõnu Kõrvitsa ja Doris Kareva triloogia esmaesitajad on olnud Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ja dirigent Risto Joost, ühed parimad võimalikest. Seetõttu võiks seekord välja tuua hoopis Marianne Pärna (fotol) hääle ja Laur Eensalu vioola kuldsooja tämbri hingeminevates soolodes.Rene JakobsonAvalisüli valgusse
„Tiibade hääl“ on kahtlemata peenetundeline tervik, mis pakub nii ühtses liinis kulgemist kui ka sekka vajalikke ergastusmomente.
6 minutit -
Annely Peebo fraasikaarte ühtesula(ta)mine pillide soolorepliikidega oli nii ideaalne, et võis vaevu eristada ühe hääbumist ja teise tõusu. Annely Peebo pälvis 12. mail Austria ja Saksamaa kõrgeima ooperilaulja tunnustuse, kammersängerin’i tiitli.Heikki Leis„Ja ennäe! Kohtumõistmist ei tule“
Kas peitus see kõik tõesti üksnes partituuri lehekülgedel või sündis Joosti filigraansest suunamisest, kuid õnnestumine oli peaaegu triumfaalne.
5 minutit -
Mihhail Gerts on algallikateni kaevumises jõudnud nii pärale kui üldse saab. Festivali „TubIN“ kunstiline juht Vanemuise Sümfooniaorkestri ees.Kalle PaalitsIlu võidulaul tühisusest vallutet maailmale
Meie XX sajandi alguse muusikapärand on justkui kilgendav periheel üleilmses tervikpildis – hilisemad suured tõusud ei pisenda varasemat.
6 minutit
