-
Shanghai 2010. aasta EXPO Eesti paviljonikonkursitööd Rotermanni soolalaos kuni 24. V.
I koht „Savecity.org” – Illimar Truverk, Andres Labi, Janno Roos, Ionel Lehari, Priit Hamer ja Kristian Paljasma.
II koht „Tuuletaru” – Inga Raukas, Oliver Soomets, Priit Mikk, Mart Mikk, Jan Graps ja Ken Ruut.
III koht „Valge jänes” – Priit Pent, Hille Ermel, Raul Järg, Kalle Kingsepp.
Ergutusauhind „Hoidis” – Gert Sarv, Oliver Alver, Kard Männil, Loreida Hein, Eduard Tihhonov, Kristo Kaskpeit ja…
-
Näituse kuraatori Kim Sung Hongiga vestleb Karin Hallas-Murula
KOREA kaasaegse arhitektuuri näitus „Megacity network” („Megalinna võrgustik”) Rotermanni soolalao suures saalis kuni 21. IV
Rotermanni soolalaos avatud Korea kaasaegse arhitektuuri näitus on muuseumi seni üsna Euroopa-keskse pilgu teadlik pööramine Aasiasse. See pole küll päris esimene kord (2002. aastal oli soolalaos Jaapani arhitektide grupinäitus), kuid muu Aasia on seni meist kaugele jäänud. Teame ja tarbime küll Eestis Kia ja Hyundai autosid, Samsungi…
-
(Algus eelmises Sirbis)
Paljud Euroopa suured staarid olid 2008. aastal hõivatud Aasias, mõtlen muidugi eeskätt Herzog & de Meuroni kuulsusrikast Pekingi olümpiastaadioni ning Sir Norman Fosteri maailma suurimat Pekingi lennujaama. Tänavuse arhitektuurielu kindlaks suursündmuseks saab Rem Koolhaasi ja Ole Scheereni kaua oodatud Hiina Kesktelevisiooni hoone valmimine, mis arvatavasti samuti mitmesuguseid preemiaid nopib, ent ei lase raugeda poleemikal, kas ikka on eetiline projekteerida ideoloogiaehitist nii kahepalgelisele tellijale, nagu seda on Hiina valitsus.…
-
Eesti arhitektuuriaasta kokkuvõttena on Sirbil tavaks avaldada ülevaade Eesti arhitektuurikonkurssidest, mis on küll tore dokumenteerimine, kuid kahetsusväärselt ei anna ülevaadet arhitektuuris tegelikult toimuvast. Maja paberil pole siiski see, mis valmisehitis, nagu ei ole stsenaarium veel miski film. Ei saanud ehitistest ülevaadet ka arhitektuuriaasta kokkuvõttest, sest seal räägiti rohkem arhitektuurist kõnelemisest. Iga-aastased „Projekt ja ehitused” on järjest õhemad ning bürood eelistavad end reklaamida sageli pigem arvutipiltidega olematutest hoonetest. Mingi ülevaade võiks…
-
Näitus „Arhitekt ja tema aeg. VOLDEMAR HERKEL” Rotermanni soolalaos kuni 1. II .
Tänavu saavad 80aastaseks mitmed Eesti nimekad arhitektid: Voldemar Herkel, Dmitri Bruns, Olga Kontšajeva, Ülo Ilves ja Kalvi Aluve, oleks saanud ka Boris Mirov, Malle Meelak, Hubert Matve ja Olga Bruns. Enamik neist said arhitektihariduse Tallinna Polütehnilises Instituudis, kus ajavahemikus 1950–1954 lõpetas 113 arhitekti, kes kujundasid Eesti arhitektuuri näo pea poole sajandi jooksul. Vaatame nõukogudeaja arhitektuuri täna teise ja…
-
Kobas Laksa fotokollaaž „Pärast arhitektuuri” parimaks tunnistatud Poola paviljoni näituselt.
Eesti kollast toru on juba jõutud kõigi aegade parimaks paviljoniks (?) tituleerida. Idee oli tõesti huvitav (Ralf Lõoke, Maarja Kask, Neeme Külm), kuid selle teostus üllatas oma tõsimeelsusega. Veetigi terasest torutükid Eestist kohale ja keevitati 63 meetrit kokku, pärast seisab ees sama kallis lahtikeevitamine, kraanatööd (ja ka transport tagasi Eestisse?). Kas poleks sama ideed võinud edastada väiksemate summade ja näitusepärasemate materjalidega,…
-
Oslo ooperiteatri pimestavatele marmorväljakutele tullakse nagu randa. 2x KARIN HALLAS-MURULA
Avalikust linnaruumist räägitakse meil juba igal sammul. Sellest on saanud samasugune lööksõnapaar, nagu oli omal ajal „säästev areng”, mida igaüks tõlgendas omamoodi ja mille varjus sai segamatult demagoogiat harrastada. Ilus jutt avalikust ruumist saadab juba iga majaesise platsi või tänavakorrusele äriruumi tegemist. Sõnapaari kasutatakse aktiivselt arhitektide ühiskondliku positsioonivõitluse retoorikas, kus aeg-ajalt üritatakse koguni väita, nagu oleks avaliku linnaruumi tunnetamine arhitektide…
-
Arhitekt hobusel I ratsarügemendi koosseisus Lõunarindel. 1919. Arhitektuurimuuseumi foto.
22. veebruaril möödus 120 aastat Eesti tipparhitekti Edgar Johan Kuusiku (1888–1974) sünnist. Kuusikul oli õnn projekteerida palju huvitavaid hooneid: Tallinna Kunstihoone (1934, koos Anton Soansiga), Ohvitseride Keskkogu kasiino Tallinnas (praegune kaitseministeerium Sakala 3, 1939–1947), Eesti Panga Võru osakonna hoone (1938, koos Anton Soansiga), rida korterelamuid (Sakala 4, Tina 17, mõlemad 1936 jt). Kuusik võitis Tallinna kunstimuuseumi konkursi (1937, koos Erich Jacobyga,…
-
Võidutöö märgusõnaga „E. V. Saatkond”: perspektiivvaade, Edgar Jacoby ja Hermann Berg.
Eesti Vabariik on ehitanud välisriikidesse kaks uut saatkonnahoonet: 1933. aastal Helsingisse ning 1997. aastal Vilniusesse. 1938. aastal tehti arhitektuurikonkurss Eesti saatkonna hoone ehitamiseks Riiga, kuid siis jäi see ehitamata. Nüüd, mil saatkonna ehitamine Riiga taas käsil, on põhjust tagasi vaadata, millised olid arhitektuurivõistlusele esitatud tööd 70 aastat tagasi ning milliste kriteeriumide järgi otsuseid tehti.
-
Saatkonnahoone konkursist žüriiliikme pilguga
Uus ärikeskus Pekingi arhitektuurikeskuses eksponeeritud hiigelmaketil. Keskel Rem Koolhaasi telekeskuse CCTV hoone. Karin Hallas-Murula
