-
Laste- ja noortekooride festival „Europa Cantat junior 6” 9. – 17. VII Pärnus.
Eestis esmakordne laste- ja noortekooride festival „Europa Cantat junior 6” oli märgilise tähendusega sündmus mitmes mõttes: esmakordselt jõudis Euroopa Kooriassotsiatsiooni algatatud noortefestival Eestisse, esmakordselt kutsuti sinna ka segakoorid, esmakordselt tõsteti osavõtjate muidu 8–18 aasta vanusepiiri 20 aastani ning esmakordselt saabus Eestisse ühekorraga nii suur hulk tipptasemel rahvusvahelisi koolitajaid: kümme dirigenti USAst, Venezuelast, Kenyast, Hollandist, Prantsusmaalt, Hispaaniast ja Eestist. Seejuures…
-
31. jaanuaril kuulutati Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika 2010. aasta preemiad. Viieteistkümnele tiitlile kandideeris 80 nominenti, kelle hulgast tegi valiku Eesti Kooriühingu muusikanõukogu. Hinnati kooride, orkestrite ja dirigentide muusikalisi saavutusi, kontserttegevust, salvestusi, osalust konkurssidel ning panust kultuuriruumi.
-
Olen kasvanud ajas, kus koorimuusika tähendas koorilauljate poolt dirigendi juhtimisel interpreteeritud muusikat. Tulemus võis olla suurepärane, keskmine või kehvapoolne, kuid ikka oli tegemist koorimuusikaga ning sellest mõistest saime kõik üsna ühtmoodi aru.
Muusika- või sotsiaalprojekt?
Praeguseks on koorimuusika Euroopas otsekui teisenenud üheks alaliigiks kooriliikumises, viimasest aga räägitakse üha enam kui sotsiaalsest, integreerivast, hariduslikust või majanduslikust nähtusest. Euroopa Liit toetab mitmeid kooriprojekte, kuid rahasaamiseks tuleb eelkõige kirjeldada, mida seal peale muusika tehakse.…
-
said selle elu endale kanda
käid mööda piiri käid mööda randa
laine ees liiv ja laine peal tähed
kust sa kord tulid sinna kord lähed
(Jaan Kaplinski, teksti on kasutanud Tarmo Lepik meeskooriteoses „Mere väravas”)
Eestis tegutseb praegu 1184 koori ja nii võiks arvata, et häid koorimuusikaplaate ilmub meil hulgakaupa. Üldiselt ju ilmubki – lisaks proffidele salvestavad oma esitusi üsna usinalt ka tublimad isetegevuskoorid. Ometi kurdavad muusikakoolide kooriliteratuuri õpetajad, et suurt osa eesti kooriklassika kullafondist…
-
Vaike Uibopuu 70. sünnipäeva kontsert 23. V Tallinna lauluväljaku klaassaalis.
Vaike Uibopuu on üks säravamaid interpreete Eesti koorimuusikas ja eriti naiskoorimuusikas. Ta on ka üks legendaarseid Õpetajaid meie laulupeoloos: üle 40 aasta on ta harinud dirigendihakatisi Elleri koolis. Seega pole ime, et kui esimene naine üldlaulupeo dirigendiks tõusis (see juhtus alles 1985. aastal), oli see nimelt Vaike Uibopuu.
-
20. märtsil kohtus 12 puhkpilliorkestrit Estonia kontserdisaalis, kus peeti Eesti Puhkpillimuusika Ühingu korraldusel Eesti puhkpilliorkestrite turniir. Turniiri lõpetas kõrgeima punktisumma ning B-kategooria esikohaga Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli puhkpilliorkester. Orkestri dirigent Priit Sonn, kuidas hindate selleaastase konkursi taset ja kava?
PRIIT SONN : Konkurss on väga vajalik: tekib väike võrdlusmoment kolleegide orkestritega, mis paneb ka tööle. Turniir on keset hooaega kindel siht, mille poole püüelda, ning loomulikult motiveerib orkestreid võimalus…
-
Pühapäeval, 21. märtsil oli Estonia kontserdisaalis 2011. aastal aset leidva XI noorte laulupeo „Maa ja ilm” esitluskontsert, kus ligi seitsme tunni vältel kanti ette kogu peo repertuaar ning tutvustati dirigente ja heliloojaid. Helilooja ja arranžeerija Tõnis Kõrvits, kuidas see kontsert peegeldas laulupeo olemust?
TÕNIS KÕRVITS : Selline esitluskontsert on laulupidude ajaloos esmakordne ning formaat meeldis mulle väga: see oli pidulik ning ilmselt tähtis nii kuulajatele kui esinejatele. Olgugi et lood…
-
Märksõnu koorimuusika-aastast 2009
24. jaanuaril tõmbas Eesti Kooriühing joone alla kooriaastale 2009, andes Estonia kontserdisaalis üle koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiad. Paraku mahtus kontserdil esinejate, autasustatute ja nominentide hulka vaid murdosa möödunud kooriaasta tegudest ja tegijaist. See on paratamatu, kui arvestada, et statistikaameti andmetel oli Eestis 2008. aasta seisuga 38 645 koorimuusikut ja 2724 puhkpillimängijat. See on aukartustäratav hulk. Milline siis oli koorimuusika-aasta 2009?
-
„Segakoor Noorus 50” 21. XI Estonia kontserdisaalis.
Segakoor Noorus on Eesti koorimaastikul otsekui alati olnud. Nii alati, et 50. aastapäev ei tundu sugugi palju. Ehkki lauses „Noorus sai 50” peitub kummaline paradoks. Noorusel on auväärse tegevusaja kohta olnud vaid kolm peadirigenti: August Lüüs (1959–76), Ene Üleoja (1976–91) ja Raul Talmar (aastast 1991). Eks anna seegi tunnistust stabiilsusest ja muusikalisest jätkusuutlikkusest. Koor on algusest peale agaralt kontserte andnud ja kõrge tasemega…
-
V üleriigiline noorte koorijuhtide konkurss 5. – 8. novembrini
V vabariikliku noorte koorijuhtide konkursi 2009. aasta võitjad:
II Darja Selivanova, III Taavi Kull ja Kaspar Mänd,
EFK eripreemia – Igor Nikiforov,
RAM-i eripreemia – Darja Selivanova,
kohustusliku laulu parim esitus – Darja Selivanova
Konkursi žürii: Māris Sirmais, žürii esimees (Läti), Tõnu Kõrvits, Tiia-Ester Loitme, Erki Pehk ja Mikk Üleoja.
