-
Ma pean ennast kordama. Mullu 3. märtsi Sirbis kirjutasin: “Vastupidiselt peaministri ootustele ei suurenda investeering Leedu tuumajaama Eesti-Leedu sõprust, vaid saab hoopis uute tülide ja tõenäolise poliitilise väljapressimise allikaks.” Nii on ka läinud ja juba enne, kui on jõutud sentigi jaama endasse investeerida, vaid piirdutud ainult pideva Leedu vahet reisimise ning väidetavasti ka projekti tasuvusuuringutega. Minuga samal viisil jõudis Postimehes sel nädalal Eesti Energiat manada ka akadeemik Anto Raukas. Tõsi,…
-
Hegelilt saadud mõttega mängides jõudsid ühiskonnaõpetuse klassikud Karl Marx ja Friedrich Engels, kelle õpetuse või vähemasti selle leninlike tõlgendustega enam kui pool Eesti praegusest elanikkonnast endistviisi hästi kursis peaks olema, järeldusele, et nagu looduses nii ka inimühiskonnas peab kvantiteet varem või hiljem paratamatult kvaliteediks üle minema. Tähendab, uuemad ja hiljem tekkinud asjad-nähtused on justkui paremad kui varasemad.
-
Hegelilt saadud mõttega mängides jõudsid ühiskonnaõpetuse klassikud Karl Marx ja Friedrich Engels, kelle õpetuse või vähemasti selle leninlike tõlgendustega enam kui pool Eesti praegusest elanikkonnast endistviisi hästi kursis peaks olema, järeldusele, et nagu looduses nii ka inimühiskonnas peab kvantiteet varem või hiljem paratamatult kvaliteediks üle minema. Tähendab, uuemad ja hiljem tekkinud asjad-nähtused on justkui paremad kui varasemad.
-
Pärast ajutist vaikust ja sitket positsioonihoidmist kaevikutes läks 2005. aastal vilgas lahingutegevus Eesti kodusõja rinnetel jälle lahti. See on sõda, mis loksus sujuvalt üle eelmise aastavahetuse, ja paistab, et loksub nüüd ka üle eesseisva. Ja ega see päris sõda polegi, vaid ärajäänu hale aseaine. Pooltel selles sõjas on mitmeid hüüdnimesid, iga paar omajagu eksitav. Meil on endised ja praegused, punased ja valged, kommunistid ja rahvuslased, korruptandid ja ausad, valitsus ja…
-
Kui elu oleks nii lihtne, et pistad aga mõiste või teema põhiseadusesse ja selle prestiiž hakkab mühinal tõusma, poleks meil elus midagi kritiseeritavat või murelikuks tegevat, see-eest aga hirmus paks põhiseadus. Elu ei ole nii lihtne ja põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu 974 SE esitajate esindaja Kristiina Ojuland eksib, kui väidab, et “eelnõu tõstaks eesti keele prestiiži igapäevases kasutuses” (riigikogu stenogramm, 17. X 2006).
-
Üldtuntud legendi järgi sooritavad lemmingud massilisi enesetappe, kui nende arvukus populatsioonis ajuti mõistlikkuse piiri ületab. Loodusteadlased teavad, et lemmingute hukkumine on küll nende arvukusega seotud, kuid põhiosa mängib selles nende ülikehv nägemine koosmõjus eluruumi ja toidu nappusega ning elupaigaga kaljujärsakute servas. Olelusvõitlus, mitte vaimuhaigus. Aga nii mütoloogiline kui ka teaduslik seletus sobivad hästi Eesti meediaturu värskete sündmuste piltlikustamiseks.
-
-
Lappasin uudishimust läbi erakondade valimis- ja pärisprogrammid, et teada saada, mida nad lähiaastateks kultuurielule lubavad. Kultuur, teadagi, on parteiprogrammis kui ilukirjanduse žanris kohustuslik peatükk. Loomulikult selgus, et kõike, mis meil juba on, saab lähiaastail rohkem ja paremini. Kultuur on tähtis igale erakonnale. See on paberite järgi alati nii olnud, mistõttu jääbki arusaamatuks, kuidas on saanud võimalikuks kultuuriraha osakaalu langus riigieelarves.
-
Avalikus sõnas, nii meedias kui turuplatsidel, enne USA presidendi George W. Bushi visiiti toimunud mõttevahetus tuletas meelde, et midagi üsna sarnast koges Eesti enne Euroopa Liiduga liitumist. Eks teismelise käitumine ongi hüplik: kord valab ta oma viha ema, kord isa peale välja. Süüdi on see, kes parasjagu sunnib teismelist täiskasvanu olema. Sest täiskasvanuna käitumine ehk vastutustundlikkus on teismelise jaoks pagana raske töö või olek. Kui on tükk aega tubli ja…
-
