-
Ma ei arvanud, et pean jaanuarikuise teema, Tartu ülikoolile uue rektori valimise juurde enne viit aastat tagasi pöörduma. Aga nad jätsid ta tookord valimata ja teevad mai lõpul uue katse. Asi on seekord veel tõsisem kui talvel. Ülikoolisisene avalik huvi valimiste, kandidaatide ja nende programmide vastu on kahanenud. 31. mail, mil valimised läbi viiakse, valitseb ülikoolis juba suur suvi. Aktiivne õppetöö auditooriumides on lõppenud, küllalt paljud tudengid ja õppejõud Tartust…
-
Kunagi aastal 1984 töötasin botaanikaaia aiatöölisena, aga kuna aias oli talvel lumi maas, siis oli mu tööks hoopis raamatukogus XIX sajandi lõpukümnendite eesti ajakirjanduse lehthaaval läbilugemine. See kauge aeg aktualiseerus mu jaoks praegu kahel põhjusel. Esiteks, kuna erakondi tsaariaja Eestis ei olnud, siis tehti kogu avalik poliitika ajalehtedes ära. Kolme põhivoolu esindasid Jakob Kõrvi venestusvaimuline Valgus, Ado Grenzsteini kahepalgeline Olevik ning Karl August Hermanni ja hiljem Jaan Tõnissoni toimetatud rahvusliku…
-
Aeg-ajalt mõnestki suust kõlav üleskutse “rahvuslikule ühtsusele” ja hoidumisele “Eesti lõhestamisest” kõrvuti nõudmisega, et peaks riigi elanike vahel dialoogi pidama, sisaldab vastuolu. Kui kõik on ühel nõul, siis mille üle veel vaielda? Minu kõrvus kõlab see mõne meelest nii hirmuäratav ja ühiskonnale ohtlik “lõhe” hoopis arvamuste paljususe sünonüümina. Ja on sellisena ühiskonnale kasulik. Suhtumist omariikluse põhimõttesse, kus üksmeel vältimatu, ja ühiskonnaelu korraldamise üksikküsimustesse ei saa panna ühte patta. Kui poleks…
-
Sügisest saadik olen lahketele kaastööpakkujatele üldjuhul vastanud, et ühe kujukese küsimus ei ole üleriigilise, veel vähem rahvusvahelise tähtsusega teema, mistõttu Sirbis pole seda põhjust käsitleda. Nüüd, napilt enne teema lõplikku ammendumist, pean siiski paar märkust tegema mitte küll monumendi enda, aga sellega seotud käitumiskultuuri küsimustes.
-
Täna avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Tallinna Maarjamäe lossis näitus “Ei fosforiidile! 20 aastat fosforiidisõjast”, mis on avatud 14. oktoobrini.
-
Tavapäraselt algab muinsuskaitsekuu Karuteene medali laureaatide väljakuulutamisega. Neid medaleid jaotab Eesti Muinsuskaitse Selts “Eesti kultuuripärandit oluliselt kahjustanud tegude eest”. Valikuvõimalusi oli seekord luksuslikult, sest metslase kombed avaliku ruumiga ümberkäimisel pole kuskile kadunud. Metslastel on pahatihti ka väga palju raha, mis on iseenesest imelik. Vabaturumajanduse tingimustes, õigusriigis ja peaaegu teadmistepõhises ühiskonnas ei tohiks ju raha puupeade kätte kokku voolata. Aga ta voolab siiski.
-
Intervjuu haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasega
-
-
Läks lahti! Riigikogu tuli lõpuks kokku ja valijad hakkavad sealt nüüd igal tööpäeval oma tahtmist saama. Saavad needki, kes valimas ei käinud. Paistab, et presidendi avakõne selgroo moodustanud mahitus haarata täitevvõimu käest endale tagasi rohkem otsustusõigust, leidis valdavalt positiivse vastukaja ka rahvaesindajate, mitte ainult rahva ridades.
-
Seisusteta ühiskonnas ei saa seisus kedagi kogu elu vältel millekski kohustada. Demokraatia üldlevinud mängureeglite ja tavade järgi kohustatakse väärikaid, sünnipärast sõltumata, kindlaks tähtajaks, näiteks üheks või kaheks valimisperioodiks, kolmeks või viieks aastaks. Ja siis hoolitsetakse, et juhikoha täitja ei saaks ka võimu pähelöömise korral end eluaegseks sättida ning teiselt poolt, et ta oleks kaitstud ka laitmatu töö korral selle eest, et rahulolevad kolleegid ja kaasvõitlejad saaksid tema kohusetundele ja asendamatusele…
