-
Vähegi läbimõeldumat sorti kultuurikäsitlus võitis valmistel 2:1. Ametist lahkuv kultuuriminister Raivo Palmaru aga lõpetas seekord karjääri rekordiliselt madala toetusega, kogudes Pärnumaa valimisringkonnas kokku 138 häält. Isegi erakonna (kuri)kuulus kaubamärk ei aidanud raasugi. Võimalik, et valijad hindasid kultuuriministri tegevust ebaõiglaselt, nagu ministri enda korduvate väidete kohaselt teda seni meedia ja võistlevad erakonnad on valesti mõistnud ja pahatahtlikult rünnanud. Aga valijal valija õigus. Pealegi – kultuurihuviline valija pole ju pelgalt reklaamide ja…
-
Seoses ülehomme õhtul lõppevate riigikogu valimistega on mul öelda kolm asja.
-
Läksin nurgapealsesse raamatupoodi, et uurida, kas Eesti Vabariigi tähtsaim tekst – põhiseadus – seal ka vabalt ja odavalt saadaval on. Ei olnud. Odavalt (26 krooni) oleksin võinud osta põhiseaduse kakskeelse vihiku, kus vasakul paragrahvid eesti ja paremal vene keeles. Teine võimalus olnuks osta põhiseadus äratrükituna põhiseaduse sünni meenutuskogumiku sabas (285 krooni). Teises, samuti mitte kauges poes olid varudega paremad lood. Odav (39 krooni) traatköites, märkmikumõõtmes ja ainult eestikeelne põhiseadus oli…
-
Õnnelik maapere Urmas Eero Liivi dokumentaalfilmis “Tervitusi nõukogude Eestist”.
-
Nädala eest kolmapäeval arenes riigikogus tähelepanuväärne mõttevahetus. Rahvaesindus teatavasti põlistab meie ühiskonnas kehtivaid reegleid ja tavasid oma põhiseaduslike volituste alusel. Uus norm on müra.
-
Pärast seda, kui Angela Merkel vahetas Saksamaa liidukantsleri kohal välja Moskva nõiatempudest segadusse sattunud Gerhard Schröderi, on Saksamaa ja Venemaa suhted liikunud Eesti seisukohalt paremuse poole, see tähendab rangemaks, sirgjoonelisemaks ja jahedamaks. Küsimus pole kindlasti ainult Gazpromi ülesostuvõimes, võimalikus luuretaustaga šantaažis, mida FSB veteran Vladimir Putin võiks harrastada, ega ka lihtsalt isikuomadustes, lapsepõlves. Usutavasti mängib oma rolli ka üldtuntud sooküsimus, erinev naisekäsitlus uuema aja lääne ja vene kultuuris.
-
-
Kui mingi nähtus või otsus on “poliitiline”, siis tavatseme sellest välja lugeda, justkui oleks tegemist asjatundmatu, korruptiivse või muidu ebaobjektiivse teoga. Kahju, et ilusale sõnale selline kõrvalmaik on tulnud. Sest küsimust teisest otsast vaadates paistab, et “poliitiline” võib olla vägagi positiivne. Selles mõttes, et sõnum, mida otsus kannab, on enam kui ühetähenduslik. Kultuuripreemiate puhul on sõnum see, et keegi on omal alal väga head tööd teinud ja avalikku kiitust väärt.…
-
“Kas siis president tõepoolest nii väga häbeneb oma külalisi, et ei malda riigi esiüritusele kutsutuid kaasmaalastele näidata? Või häbeneb ta oma rahvast, kes harjunult sel õhtul mõnusalt televiisori ees oma riigi auks klaase kokku löövad ning silmanurgast väärikamaid paare kiikavad?” Niisuguseid etteheitvas toonis küsimusi esitas (vist presidendile) Postimehe vanemtoimetaja Andri Maimets (Postimees 30. I). Kui ka keelevead kõrvale jätta, vaatab siit ikka vastu täiesti lubamatu asjatundmatus.
-
Lumi tuli maha ja plakatid võeti ka maha. Plakatitel polnud vigagi, kenad puhtad inimesed peal. Ainult et öelda polnud neil suurt midagi. Valdavalt üsna lamedaid lühilauseid, mis valituks osutumisel siduvaid kohustusi kaasa ei too. Aga nagu president Ilves tänases Sirbis ütleb: “Metafooride lihakstegemine on alati väga ohtlik.” Seega, tervislik on neid kujundlikke ütlemisi mitte sõna-sõnalt võtta ega oodata lubatu realiseerumist. Parem on metafoorid enne hakklihaks teha, kui nad lihaks saavad.
