-
Käib riigi osalusega ettevõtete nõukogude tööpostide jagamine. Alati on selles tegevuses olnud tugevaid draamaelemente. Et asi on avalik, siis saab kohtade jaotamise käigus ilmtingimata kannatada nii erakondade kui riigivõimu maine. Sest kuigi see võib olla ekslik, on tugev mulje, et kohti nõukogudes ei jaotata mitte asjatundmise ja aususe alusel, vaid mingite kummaliste ja põhjendamata preemiatena “omadele” või siis tasuks teenete eest.
Et see kord selliseks on kujunenud, pole kaugeltki poliitikute ja…
-
Jaan Kaplinski “Seesama jõgi” ergutab päevakajalisi mõtisklusi.
Jan Kaus nimetas 4. mai Sirbis Jaan Kaplinski romaani “Seesama jõgi” mastaapseks romaaniks, mille tõttu proosa-aasta 2007 positiivsena meelde jääb. Kärt Hellerma leidis Eesti Päevalehes (12. V), et autor on tugevast tõetundest endale trumbi teinud ja selle romaanikirjanikuna kõvasti maksma pannud. Märt Väljataga on jõudnud Jaan Kaplinski romaanile ennustada kindlat kohta eesti kirjandusklassika ridades (Areen 10. V). Küllap õigesti, sest romaan jätkab ja täiendab…
-
Ma ei arvanud, et pean jaanuarikuise teema, Tartu ülikoolile uue rektori valimise juurde enne viit aastat tagasi pöörduma. Aga nad jätsid ta tookord valimata ja teevad mai lõpul uue katse. Asi on seekord veel tõsisem kui talvel. Ülikoolisisene avalik huvi valimiste, kandidaatide ja nende programmide vastu on kahanenud. 31. mail, mil valimised läbi viiakse, valitseb ülikoolis juba suur suvi. Aktiivne õppetöö auditooriumides on lõppenud, küllalt paljud tudengid ja õppejõud Tartust…
-
Kunagi aastal 1984 töötasin botaanikaaia aiatöölisena, aga kuna aias oli talvel lumi maas, siis oli mu tööks hoopis raamatukogus XIX sajandi lõpukümnendite eesti ajakirjanduse lehthaaval läbilugemine. See kauge aeg aktualiseerus mu jaoks praegu kahel põhjusel. Esiteks, kuna erakondi tsaariaja Eestis ei olnud, siis tehti kogu avalik poliitika ajalehtedes ära. Kolme põhivoolu esindasid Jakob Kõrvi venestusvaimuline Valgus, Ado Grenzsteini kahepalgeline Olevik ning Karl August Hermanni ja hiljem Jaan Tõnissoni toimetatud rahvusliku…
-
Aeg-ajalt mõnestki suust kõlav üleskutse “rahvuslikule ühtsusele” ja hoidumisele “Eesti lõhestamisest” kõrvuti nõudmisega, et peaks riigi elanike vahel dialoogi pidama, sisaldab vastuolu. Kui kõik on ühel nõul, siis mille üle veel vaielda? Minu kõrvus kõlab see mõne meelest nii hirmuäratav ja ühiskonnale ohtlik “lõhe” hoopis arvamuste paljususe sünonüümina. Ja on sellisena ühiskonnale kasulik. Suhtumist omariikluse põhimõttesse, kus üksmeel vältimatu, ja ühiskonnaelu korraldamise üksikküsimustesse ei saa panna ühte patta. Kui poleks…
-
Sügisest saadik olen lahketele kaastööpakkujatele üldjuhul vastanud, et ühe kujukese küsimus ei ole üleriigilise, veel vähem rahvusvahelise tähtsusega teema, mistõttu Sirbis pole seda põhjust käsitleda. Nüüd, napilt enne teema lõplikku ammendumist, pean siiski paar märkust tegema mitte küll monumendi enda, aga sellega seotud käitumiskultuuri küsimustes.
-
Täna avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Tallinna Maarjamäe lossis näitus “Ei fosforiidile! 20 aastat fosforiidisõjast”, mis on avatud 14. oktoobrini.
-
Tavapäraselt algab muinsuskaitsekuu Karuteene medali laureaatide väljakuulutamisega. Neid medaleid jaotab Eesti Muinsuskaitse Selts “Eesti kultuuripärandit oluliselt kahjustanud tegude eest”. Valikuvõimalusi oli seekord luksuslikult, sest metslase kombed avaliku ruumiga ümberkäimisel pole kuskile kadunud. Metslastel on pahatihti ka väga palju raha, mis on iseenesest imelik. Vabaturumajanduse tingimustes, õigusriigis ja peaaegu teadmistepõhises ühiskonnas ei tohiks ju raha puupeade kätte kokku voolata. Aga ta voolab siiski.
-
Intervjuu haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasega
-
