-
-
-
Poliitilises slängis tähendab kellegi rukkisviibimine vaikimist seal, kus peaks midagi ütlema. “Vait nagu kult rukkis!” tavatses Villu Reiljan iseloomustada oma konkurente, kes ülearust rahvalikku loba ei ajanud. Muuseas, eesti vana rahvakeele andmebaasid sellist väljendit ei tunnista. Ja ega üks õige kult viljapõllus (kui sovhoosipõld välja arvata) väga vait pole ka, ikka sööb, et kaugele kosta.
Samamoodi ei tähendanud see, kui muiste öeldi “sirp rukkisse, konks kartohvlisse”, et sirp kui tööriist käest…
-
Uhkena oma ammu hangitud üldise kirjaoskuse ja juba peaaegu täiesti teadmistepõhise ühiskonna üle marsib eesti rahvas Euroopa kultuurilise ja majandusliku tipu suunas. Alguses viiendaks, siis esimeseks. Võimalik, et me juba olemegi esimesed, aga kuna peaminister Ansip teab, et selle tõega järsk kokkupuutumine oleks meile ülearune šokk, siis tilgutab ta meile sõnumeid progressist seeditavate jagude kaupa. Rahvusliku rikkuse kohta tõe väljaselgitamiseks tegin vaatlusi ühe Tallinna vanalinnas paikneva pangaautomaadi juures. Nägin, et…
-
Moodsalt alustades: 1. juunist pole Eesti enam endine. Alles see oli, kui ta seda enam polnud (27. aprillil), ja nüüd jälle. 1. juunist on Eestil ühendatud avalik-õiguslik raadio ja televisioon ehk Rahvusringhääling. Ja siis on meil 150aastane ajaleht Postimees. Üks tagasihoidlik, teine edev. Üks tõsiduse, teine laadalikkuse poole püüdlev. Rahvusringhäälingu ristsed ei läinud suure avaliku kära ja tuhandete avaliku elu tipptegelaste osavõtul, Tartu seitungi juubel aga käib juba pool aastat…
-
Kaarel Tarandi intervjuu rahvusringhäälingu juhatuse esimehe Margus Allikmaaga
-
Suured arvud võivad hõlpsasti pea segi ajada nii ajakirjanikul kui lugejal-vaatajal. Lisaks on inimestel kalduvus pidada isiklikult kogetut-tajutut universaalselt kehtivaks. Kujutlus meedia mõjust pole siinkohal erand. Näiteks: kui kõik minu tuttavad vaatavad igal õhtul “Aktuaalset kaamerat”, siis järelikult vaatavad kõik eestlased AKd ja on Eesti uudistega ühtviisi hästi kursis. Kui kõik eestlased vaatavad avalik-õigusliku ringhäälingu põhilist uudistesaadet, siis järelikult vaatavad kõik soomlased Yle uudiseid, inglased BBC uudiseid, itaallased RAI Uno…
-
Riigikogu värske koosseis on juba enne, kui ta üldse õieti tõsiselt tööle hakata jõudis, raskelt haavata saanud. Isikkooseis on küll täie tervise juures, kuid maine mitte. Postimees kuulutas üleeilse juhtkirja pealkirjaga (“101 mõttetut töökohta”) sisuliselt kogu põhiseadusliku parlamentarismi tarbetuks. Vormiliselt on mõttetuks nimetatud küll 2011. aastast ehk alles järgmise riigikogu liikmetele kavandatavad isikliku abi kohad (muu maailma parlamentides üldlevinud praktika). Sisuliselt aga on nii, et kui parlamendi liige jäetakse ilma…
-
Käib riigi osalusega ettevõtete nõukogude tööpostide jagamine. Alati on selles tegevuses olnud tugevaid draamaelemente. Et asi on avalik, siis saab kohtade jaotamise käigus ilmtingimata kannatada nii erakondade kui riigivõimu maine. Sest kuigi see võib olla ekslik, on tugev mulje, et kohti nõukogudes ei jaotata mitte asjatundmise ja aususe alusel, vaid mingite kummaliste ja põhjendamata preemiatena “omadele” või siis tasuks teenete eest.
Et see kord selliseks on kujunenud, pole kaugeltki poliitikute ja…
-
Jaan Kaplinski “Seesama jõgi” ergutab päevakajalisi mõtisklusi.
Jan Kaus nimetas 4. mai Sirbis Jaan Kaplinski romaani “Seesama jõgi” mastaapseks romaaniks, mille tõttu proosa-aasta 2007 positiivsena meelde jääb. Kärt Hellerma leidis Eesti Päevalehes (12. V), et autor on tugevast tõetundest endale trumbi teinud ja selle romaanikirjanikuna kõvasti maksma pannud. Märt Väljataga on jõudnud Jaan Kaplinski romaanile ennustada kindlat kohta eesti kirjandusklassika ridades (Areen 10. V). Küllap õigesti, sest romaan jätkab ja täiendab…