-
Uudissõna “kolemaja” netiotsing andis kolmapäeval vastuseks 50 600 pakkumist. Kui paljud on kas või ainult seltskondliku vestluse käigus selle ja paljude kangemategi sõnadega siunanud uuema aja linnasisest ja -tagust ehitustegevust, võib ainult ette kujutada. Pea igaüks väidab end teadvat vähemasti üht arhitekti, kes eravestluses olevat öelnud, et oma loomingu mõnele tükile nime alla küll ei tahaks panna. Nõus, tuhandete vabaduse ajal projekteeritud ja ehitatud hoonete hulgas on kindlasti neid, mille…
-
asko künnap
Järgmisel nädalal võtab eesti kultuur ette oma senise ajaloo haaravaima imperialistliku aktsiooni, olles Göteborgi raamatumessi peakülaline. Nädala jooksul ilmub seitsme Rootsi kirjastuse väljaandel kakskümmend eesti kirjaniku teost rootsi keeles, kahekümne esimesena lisaks siinse kirjastuse rootsikeelne töö. Kokku seega mitu tuhat lehekülge meie tekste keeles, mille oskajaid maailmas on vähemasti kümme, aga pigem kakskümmend korda rohkem kui eestlasi.
-
Intervjuu kultuuriminister Laine Jänesega kultuuri riiklikust rahastamisest aastal 2008.
-
Vastavalt seadusele ja iseendale seatud tähtaegadele paneb valitsus järgmisel neljapäeval 2008. aasta riigieelarve seaduse eelnõule allkirjad alla ja saadab selle arutamiseks (pigem uuema kombe järgi kummitempli jäljendi saamiseks) riigikokku. Üleeile andis valitsuskabinet eranõupidamisel eelarvele veel viimast lihvi ja ilmselt mitte just kõige optimistlikumas meeleolus, sest kevadega võrreldes on mitu majanduse põhinäitajat kõvasti halvemuse poole tüürinud ning majanduse kasvutempo pidurdumine, nn pehme maandumine on nii mõneski majandusharus suhteliselt kuuldava mütsatusega käinud.…
-
Meedia vahendab meile iga päev suurtes kogustes absoluut- ja suhtarve. Paraku ei ole vist suuremat osa andmete pakkujatestki õpetatud neid serveerima nii, et neist tarvitajal praktilist kasu oleks ja need ainult emotsioone ei toidaks. Hullem on lugu, kui valitsus hakkab kummaliste, vigaste või avamata taustaga arvude alusel tõsiselt riigi poliitikat kujundama.
Uue kooliaasta eelõhtul erutas riigikontroll avalikkust järgmise teatega (aruanne riigikogule, koolikohustuse täitmisest): “Õppetööst puudumine ei ole vähenenud. Ligikaudu 2% õpilastest…
-
Kord tundub, et paremini on suutnud mobiliseerida oma väed need, kes Tallinna Vabaduse väljakule rajatava Vabadussõja võidu samba kavandivõistluse võidutöö kiiret maastikule paigutamist pooldavad, kord jälle, et vastaste argumendid on veenvamad. Tüüpiline Eesti liiga lihtsat ja mõõtmatult head elu ilmestav “avalik debatt”, mis lõpeb muidugi sellega, et vastasleerid debatis iseend oma seisukohtade ainuõigsuses aina kindlamini ära veenavad. Meie vaidluste lõpul sündiv kompromiss kõlab: “Pooled jäid eriarvamusele.” Uus ühiskonda erutav teema…
-
Asjaolu, et üht eestlaste eksiilkogukonda kirjeldab ja uurib soomlane, on üpris erandlik ja viitab selle kogukonna enda erandlikkusele. Eestlased USAs, Kanadas, Austraalias, Rootsis ja mitmel pool mujal on endast maha jätnud mahuka kirjaliku pärandi, arhiivid, kunstilise loomingu, ajakirjanduse jne. Nad on end ise uurinud või siis kutsunud endiselt kodumaalt uurijaid, et saada ka kõrvalseisja pilguga tehtud analüüse, välisvaateid lisaks sisevaadetele. Läti eestlastel midagi sellist pole ja soomlasest uurija on olnud…
-
Lennart Mere tuntud väide, et “Eestile on kombeks üks president korraga”, on rangelt võttes ekslik. Sest kõigist iseseisvusaastatest kokku on Eesti Vabariigis kehtiva põhiseaduse järgi president olnud vaid ligikaudu pool aega. Seega oleks olnud, ja eriti veel toona, kui Meri seda ütles, täpsem väita, et kombeks on olla kas ühe presidendiga või siis üldse ilma. Kuni 1938. aastani saadi hakkama ilma presidendita ja küllap saaks hakkama nüüdki, kui 1992. aasta…
-
Kolmapäeval, ligi 89 aastat pärast Vabadussõja algust, jõudis Eesti Vabariik uue teetähiseni kangelaslikus pingutuses püstitada riigi pealinna selle riigi sünnitanud sõja mälestussammas. Peaaegu kõik on seekord olemas. poliitiline tahe, raha ja nüüd siis ka monumendikonkursi võidutöö. Loodetavasti saabub sambavõitlusele seekord lõpuks ka oma “Tartu rahu”, sest juba ammu paistab sambategu olevat tema tõukejõuks olnud sõjast suurem.
-
Riigikogu tegi esmaspäeval oma töö, milleks ta kokku kutsuti, poolest saadik ära. Oluliste eelnõude arutamine jäi pooleli ja parem nii, kui et need oleks üldse menetlusest välja kukutatud. Kui keegi nüüd ütleb, et mis töö see ka oli, produkti ju ei sündinud, siis vaidlen vastu, produkti sündis kõvasti, ainuüksi istungi stenogrammi on 52 lehekülge, kust igaüks võib aegade lõpuni järele vaadata, mida rahvaesindajad istungil rääkisid, kas nad tegid katsetki arutada…
