-
Presidendi mõttekoda, nüüdisaja Eesti tähtsamatest mõtlejatest koosnev nõuandekogu presidendi institutsiooni juures, tegi kolmapäeval Pärnus oma esimese etteaste laiemale publikule. Päeva teemaks oli valitud „Sallivus ja sidusus” – iseenesest mitte sugugi üllatav, aga minu maitse järgi mitte parim valik. Miks? Sest mõlemad sõnad on üsna veniva sisuga ja suunavad kahjuks mõtlema hetkele ja kitsalt, mitte ajas ja ruumis pika perspektiiviga.
Nii juhtuski, et hoolimata presidendi soovist just seda pikka perspektiivi näha, komistas…
-
Mikko Fritze: „Kultuuripealinn ei ole ühe looja eriprojekt.”
PIIA RUBERNüüd, mil Tallinn kui Euroopa 2011. aasta kultuuripealinn, täpsemalt, seda korraldav sihtasutus on pärast pikki pingutusi lõpuks juhataja või tegevjuhi saanud, siis millal tõsine tegevus käima läheb?
-
Hea kuninganna Sylvia!
Meie siin ei ole juba kolm sajandit Sinu koja alamad. Aga nõnda, nagu kuulasime kuningriigi pealinnast tulevat head nõu siis, kui ilmakord oli teistsugune ja siinsed provintsid veel Rootsi krooni alla käisid, kuulame me ehk head nõu nüüdki. Kui antakse.
-
Väide 1: Kuuendaks oluliseks käsuks valitsusele on eesti keele ja kultuuri hoidmine ja arendamine. Nii eesti keele kujundamine Interneti- ja arvutikeeleks kui professionaalse ja harrastuskultuuri elujõulisuse tagamine. (Andrus Ansip riigikogus 4. IV.)
Väide 2: Kõige enam tõusevad sissetulekud õpetajatel, kõrgharidusega kultuuritöötajatel /—/. Planeeritav palgatõus peaks lõpetama kohati kriitiliseks muutunud personaliprobleemid riigile üliolulistes sektorites. (Andrus Ansip riigikogus 26. IX.)
-
Uudissõna “kolemaja” netiotsing andis kolmapäeval vastuseks 50 600 pakkumist. Kui paljud on kas või ainult seltskondliku vestluse käigus selle ja paljude kangemategi sõnadega siunanud uuema aja linnasisest ja -tagust ehitustegevust, võib ainult ette kujutada. Pea igaüks väidab end teadvat vähemasti üht arhitekti, kes eravestluses olevat öelnud, et oma loomingu mõnele tükile nime alla küll ei tahaks panna. Nõus, tuhandete vabaduse ajal projekteeritud ja ehitatud hoonete hulgas on kindlasti neid, mille…
-
asko künnap
Järgmisel nädalal võtab eesti kultuur ette oma senise ajaloo haaravaima imperialistliku aktsiooni, olles Göteborgi raamatumessi peakülaline. Nädala jooksul ilmub seitsme Rootsi kirjastuse väljaandel kakskümmend eesti kirjaniku teost rootsi keeles, kahekümne esimesena lisaks siinse kirjastuse rootsikeelne töö. Kokku seega mitu tuhat lehekülge meie tekste keeles, mille oskajaid maailmas on vähemasti kümme, aga pigem kakskümmend korda rohkem kui eestlasi.
-
Intervjuu kultuuriminister Laine Jänesega kultuuri riiklikust rahastamisest aastal 2008.
-
Vastavalt seadusele ja iseendale seatud tähtaegadele paneb valitsus järgmisel neljapäeval 2008. aasta riigieelarve seaduse eelnõule allkirjad alla ja saadab selle arutamiseks (pigem uuema kombe järgi kummitempli jäljendi saamiseks) riigikokku. Üleeile andis valitsuskabinet eranõupidamisel eelarvele veel viimast lihvi ja ilmselt mitte just kõige optimistlikumas meeleolus, sest kevadega võrreldes on mitu majanduse põhinäitajat kõvasti halvemuse poole tüürinud ning majanduse kasvutempo pidurdumine, nn pehme maandumine on nii mõneski majandusharus suhteliselt kuuldava mütsatusega käinud.…
-
Meedia vahendab meile iga päev suurtes kogustes absoluut- ja suhtarve. Paraku ei ole vist suuremat osa andmete pakkujatestki õpetatud neid serveerima nii, et neist tarvitajal praktilist kasu oleks ja need ainult emotsioone ei toidaks. Hullem on lugu, kui valitsus hakkab kummaliste, vigaste või avamata taustaga arvude alusel tõsiselt riigi poliitikat kujundama.
Uue kooliaasta eelõhtul erutas riigikontroll avalikkust järgmise teatega (aruanne riigikogule, koolikohustuse täitmisest): “Õppetööst puudumine ei ole vähenenud. Ligikaudu 2% õpilastest…
-
Kord tundub, et paremini on suutnud mobiliseerida oma väed need, kes Tallinna Vabaduse väljakule rajatava Vabadussõja võidu samba kavandivõistluse võidutöö kiiret maastikule paigutamist pooldavad, kord jälle, et vastaste argumendid on veenvamad. Tüüpiline Eesti liiga lihtsat ja mõõtmatult head elu ilmestav “avalik debatt”, mis lõpeb muidugi sellega, et vastasleerid debatis iseend oma seisukohtade ainuõigsuses aina kindlamini ära veenavad. Meie vaidluste lõpul sündiv kompromiss kõlab: “Pooled jäid eriarvamusele.” Uus ühiskonda erutav teema…
