-
Harva tuleb meie raamatuturul ette sedavõrd ulatuslikke reklaamikampaaniaid, nagu on aastavahetusel algatanud rahvalt üleliigset raha kokku korjav TEA kirjastus („Uus ajastu, uus entsüklopeedia!”). Kirjastusel on lisaks nimetatule veel kaks õilsat eesmärki: rahva vaimu valgustada ning ka ise kenasti teenida ehk turgutada jahtuvat majandust. Ent nagu heade kavatsustega alatasa juhtub, nii sillutatakse ka TEA lubatud entsüklopeedia 22 köitega ikka põrguteed.
Miks ma mingil juhul seda entsüklopeediat ei telli ja lisaks veel ettevõtmist…
-
Eestis valitseb turumajandus, öeldakse. Valitseda saab, kui leidub valitsetavaid, alamaid. Valitseb turumajandus, valitsevad turureeglid. Need on objektiivsed. Need olevat universaalsed. Turul on hinnad alati õiged, sest need kujunevad nõudluse ja pakkumise tasakaalupunktis. Vaba turg, öeldakse, rahuldab alati kõigi vajadused. Sellesama õige hinnaga.
Aga kes oleme meie seal turul? Kui meie vajadused on vältimatud – näiteks vesi ja toit – ja turul on valida, kas neid meile pakkuda või mitte, siis ta…
-
Nädal tagasi kinnitas riigikogu järgmise aasta riigieelarve, mida majanduse jahtumist uskuvad kriitikud peavad ülepaisutatuks, selle koostajad aga piisava varuga, heaks ja lihtsalt enneolematult suure mahuga eelarveks. Kultuurivaldkond, nagu sügise jooksul Sirbis mitu korda juttu olnud, ei saa selle eelarve üle küll samal määral rõõmustada kui mõnedki teised. Aga pärast viimaseid manöövreid riigikogus võib vähemasti kinnitada, et maksurahast toetatav kultuuriajakirjandus jõuab järgmisel aastal lugejateni samas mahus ja sama regulaarselt nagu tänavugi.
Siiski,…
-
President Toomas Hendrik Ilves vaeb Sirbi aastalõpu-usutluses klassikatekstide ja kõrgkultuuri ellujäämisvõimalusi mürarohkes infoühiskonnas.
-
Raamatute liigitamine ilu- ja tarbekirjanduseks võib olla väga eksitav. Eksitav on vastandamine ja välistamine, sest ilu võib olla vägagi tarvilik ning tarbeasja ilu vajalikkust ei eita disaini võidukäigu ajastul keegi.
-
Ma ei tea, millal täpselt ja kumba sadamasse, kas Tallinna või Turusse jõudis peen lõunamaa jook kohv varem. Kuid ajaks, mil kohviubade hankimine Tallinnas lootusetuks ettevõtmiseks muutus, oli kohvijoomine mõlemal pool Soome lahte sedavõrd vankumatu tavana juurdunud, et ilma selleta ei kujutanud normaalset seltskondlikku läbikäimist ettegi. Kohvi pakkumine oli maja au ja pererahva väärikuse küsimus.
Kahe nädala tagusel Soome kolmekordsel juubeliüritusel (Soome Vabariik 90, Soome ja Eesti vaimse koostöö konventsioon 70…
-
Kui Eesti Vabariigi juubeliaasta meepott kolmapäeval lõpuks kohale jõudis, oli tõrvatilk juba ammu platsis ja ilusa üldpildi vähemasti hetkeks ära määrinud. Nii, nagu ei teki ühelgi olümpiavõitjal õigust automaatselt ja elu lõpuni olla igal aastal presidendilt teenetemärgi saajate nimekirjas, ei sündinud kellegi ühekordsest meelekindlustest 1991. aasta 20. augustil eluaegset õigust „olla kutsutud”. Üldisemalt, õigused tekivad täidetud kohustustest (ja kellegi elutöö ei moodustu ühest kordaläinud teost), aga suhteliselt noores riigis näevad…
-
„Kommunisti surm”: metsavend Hirmus Ants – Tambet Tuisk, kommunist Nikoloai – Gert Raudsep. EERO EPNER
Nõutuks jäin ma pärast „Kommunisti surma” lõppakordi: kõlas üleskutse pärast kõike toimunut sõpradeks jääda, unustada halb ja elada edasi, nagu midagi poleks juhtunud. Nõutuks seetõttu, et kõige eelöeldu ja toimunu valguses polnud ühemõtteliselt selge, kas tegu on autori siira sooviga või veel ühe kõige pahupidi pööramisega nii, nagu seda lavastuses juba korduvalt oli tehtud.
-
Avalikku võimu, eriti põhiseaduslikku keskvõimu on Eestis nagu igas riigis väga palju. Ei ole ühtki teist võimu, kes talle vastu saaks. Ta on nii suur. Nagu Lemuel Gulliver liliputtide maal. Seetõttu peab ta ka käituma nagu Gulliver. Nii et väiksemad, kes pole sugugi vähem isiksused, haiget ei saaks. Ei füüsiliselt ega vaimselt.
Suurte mullistuste ja ümberkorralduste ajajärgul pole see ehk alati võimalik. Aga reformide aeg on meil teatavasti juba ammu läbi.…
-
MTV teleauhinna pälvinud Pärnu poiste kangelastegu ei seisne niivõrd muusikalises saavutuses, vaid hoopis tõekuulutuses, et kuningas on alasti. Avalik arutelu, kas valitsus peaks poisse ka rahaga premeerima, sundis kultuuriministrit ilmutama õigust loovat initsiatiivi. Tore, kui vaid ministri arusaam asjast nii jalustrabav poleks. Nimelt kavatseb ta koostada õigusakti, mille alusel riigivõim võrdsustab kogu kõrgkultuuri tippspordiga. Iga võrdsustamine tähendab ebaõiglust kõigi võrdsustatavate suhtes. Seega, kannatada saaksid selles õigusaktis nii sportlased kui ka…
