-
Muinsuskaitsepäevade rongkäik Tartu ülikooli peahoone juurest üle Toome Eesti Üliõpilaste Seltsi maja juurde 15. aprillil 1988. Ülo Josing
Mis juhtus? Muinsuskaitsepäevad. Millal juhtus? Aprillis 1988. Miks juhtus? Sest oli tegijaid. Aga kuidas kõik täpselt juhtus ja mis tast pärast sai, selle kohta on pärimust rohkemgi kui fakte. Näiteks too lipp, õigemini kolm lippu: sinine, must ja valge, mis EÜSi maja seinal ja hiljem rongkäigu ees lehvisid. Majaseinal oli lihtne poliitilist kompromissi…
-
-
Intervjuu märtsis loodud muinsuskaitse ümarlaua juhi Mika Oravaga.
20 aastat tagasi oli muinsuskaitse Eestis poliitilis-romantiline rahvaliikumine. Koos omariikluse taastamisega saavutas ka muinsuskaitse selge riikliku positsiooni, vastutus delegeeriti kodanikelt riigile ja omavalitsustele, võeti vastu seadused ja loodi järelevalveorganid. Aastaks 2008 on aga selge, et sellest kõigest ei piisa ning oma tegevust on alustanud muinsuskaitse ümarlaud, mille juhiks valiti muinsuskaitse praktikuna tuntud MIKA ORAVA.
-
Segadus või lahkarvamused Eesti majandusliku hetkeolukorra tõlgendamisel annavad tavapärasest ulatuslikumad võimalused neile, kes armastavad žongleerida suhtarvudega. Kui valitsus ja riigikogu peaksid sügisel minema tänavuse riigieelarve kahandamise teed, siis tekib peadpööritav segadus järgmise aasta eelarve iga osa või rea kasvu küsimuses. Kas 2009. aasta kasvu arvutatakse praegu kehtiva või pärast negatiivset lisaeelarvet tekkiva eelarve näitajate järgi? Septembriks on ju uus eelarve eelnõu kokku pandud. Segadust suurendab veelgi see, et hiljemalt mai…
-
Oma aastataguses pikas artiklis kirjutas okupatsioonirežiimide kuritegude väsimatu valgustaja, läinud nädalal meie hulgast lahkunud Enn Sarv: „Pärast Euroopa ülima kohtu otsuseid [jaanuaris 2006 – K.T.] on Eesti Vabariigi okupeerimine Nõukogude Liidu poolt aastail 1940–1991 saanud vaieldamatuks juriidiliseks faktiks, mille eitamine tähendaks Euroopa Liidus kehtiva õiguskorra eitamist. Euroopa kohtu otsustes inimsusevastaste kuritegude karistamise asjus on tähelepanuväärne nende ulatuslik rajamine Nürnbergi harta normidele, niisiis mingil määral samastamine natsisaksa omaaegse tegevusega Lääne- ja…
-
piia ruber
Oli ju lööv ja jõuline pealkiri! Mitte ainult ei kutsunud, lausa kiskus lugema uudist järjekordsest rahvuslikust katastroofist. Aga võta näpust, asi on hoopis proosalisem. Sirbi toimetus võttis hoopis kahe ajalehe tegemise vahelt vastavalt väljaandja otsusele asukohta muuta. Tänaseks, kui Sirp nr 12 jõuab lugejani, on toimetus oma üürikorterist Tallinnas Väike-Karja 12 juba koos kogu varaga lahkunud. Ja teeb järgmist lehenumbrit hoopis uues kohas.
-
ÜRO mõõdab nobelist Amartya Seni ja tema kolleegide välja töötatud indeksi alusel inimarengut maailma riikides 1990. aastast saadik. Usaldusväärseid algandmeid Eesti kohta on kasutada umbes aastast 1995, mil Eesti suutis oma statistika suuremast osast nõukogude blufist puhastada. Nagu igaüks teab ja omal nahal tunneb, on elu Eestis sellest ajast (1994 oli majanduse seisukorra poolest kõige nigelam) katkematult ülesmäge läinud. Ja ometigi, kui 2005. aasta andmete järgi arvutatud 2007. aasta indeks…
-
Ellen Niidul oli ikka tuline õigus, kui ta „Suures maalritöös” ainsa mõjuva jahutusena ühiskondlikule erutusele kirjeldas kogu maa valgeks võõpamist. Tänavu pidime peaaegu kõikjal Eestis lumeta läbi ajama, närvid jäid rahumeelse valgega rahustamata ja nii paistavadki aeg ja olud ärevad. Seisaksime justkui kahe riigi väraval, millest üks pimedus ja teine valgus. Oma panuse ärevuse kasvatamisse andis ka riigi sünnipäeva suurejooneline tähistamine, mis tõi meie ajaloo alguspunkti sümboolselt tänapäevale väga lähedale.…
-
Muistse roomarahva tarkusest, et ära tuleb kuulata ka teine pool, tänapäeval enam ei piisa. Kodanikuühiskonna normiks on pärast teise poole ärakuulamist kuuldu võimalikult suures osas arvessevõtmine ja sel viisil kõiki võimalikult vähe mitterahuldava konsensuseni jõudmine. Ja sinna vahele jääb veel üks oluline samm, igaühe püüd end oma oponendi nahka asetada ning püüda tema käitumismotiive mõista.
Kõik kirjeldatu meil Eestis veel välja ei tule. Aga oleks narr selle üle väga imestada. Konsensuseni…
-
Eelmise Sirbi lk 14-15 avaldatud Mauri Kiudsoo artiklis „Hauaröövlid ja aardekütid” on lõik: „. . . .isehakanud muinasteadlased on neile vastanud omakorda räigete solvavate repliikidega ja kirjutistega Interneti-foorumites ning kodulehtedel. Parim kaitse olevat teadupärast ju rünnak. Laiemale avalikkusele püütakse jätta muljet, et nn mustade arheoloogide vastane laimukampaania on üksnes vanema põlvkonna arheoloogide kinnisidee. Internetis levitatud ja enesele tuhka pähe raputavate kirjutiste hulgas ei puudu ka igasugused kriminogeense alatooniga lausvaled”.
Just seda ja ainult seda…
