-
ÜRO mõõdab nobelist Amartya Seni ja tema kolleegide välja töötatud indeksi alusel inimarengut maailma riikides 1990. aastast saadik. Usaldusväärseid algandmeid Eesti kohta on kasutada umbes aastast 1995, mil Eesti suutis oma statistika suuremast osast nõukogude blufist puhastada. Nagu igaüks teab ja omal nahal tunneb, on elu Eestis sellest ajast (1994 oli majanduse seisukorra poolest kõige nigelam) katkematult ülesmäge läinud. Ja ometigi, kui 2005. aasta andmete järgi arvutatud 2007. aasta indeks…
-
Ellen Niidul oli ikka tuline õigus, kui ta „Suures maalritöös” ainsa mõjuva jahutusena ühiskondlikule erutusele kirjeldas kogu maa valgeks võõpamist. Tänavu pidime peaaegu kõikjal Eestis lumeta läbi ajama, närvid jäid rahumeelse valgega rahustamata ja nii paistavadki aeg ja olud ärevad. Seisaksime justkui kahe riigi väraval, millest üks pimedus ja teine valgus. Oma panuse ärevuse kasvatamisse andis ka riigi sünnipäeva suurejooneline tähistamine, mis tõi meie ajaloo alguspunkti sümboolselt tänapäevale väga lähedale.…
-
Muistse roomarahva tarkusest, et ära tuleb kuulata ka teine pool, tänapäeval enam ei piisa. Kodanikuühiskonna normiks on pärast teise poole ärakuulamist kuuldu võimalikult suures osas arvessevõtmine ja sel viisil kõiki võimalikult vähe mitterahuldava konsensuseni jõudmine. Ja sinna vahele jääb veel üks oluline samm, igaühe püüd end oma oponendi nahka asetada ning püüda tema käitumismotiive mõista.
Kõik kirjeldatu meil Eestis veel välja ei tule. Aga oleks narr selle üle väga imestada. Konsensuseni…
-
Eelmise Sirbi lk 14-15 avaldatud Mauri Kiudsoo artiklis „Hauaröövlid ja aardekütid” on lõik: „. . . .isehakanud muinasteadlased on neile vastanud omakorda räigete solvavate repliikidega ja kirjutistega Interneti-foorumites ning kodulehtedel. Parim kaitse olevat teadupärast ju rünnak. Laiemale avalikkusele püütakse jätta muljet, et nn mustade arheoloogide vastane laimukampaania on üksnes vanema põlvkonna arheoloogide kinnisidee. Internetis levitatud ja enesele tuhka pähe raputavate kirjutiste hulgas ei puudu ka igasugused kriminogeense alatooniga lausvaled”.
Just seda ja ainult seda…
-
Pole midagi uut päikese all. Nii nagu vaimselt ahistav õhkkond pani meie riigi alguspäevil nurisema Gailiti või Vilde, kes polnud rahul lameda laiutamise ja keskmise kodaniku vildaka enesehinnanguga 90 aastat tagasi, ei ole nende pärijad rahul nüüdki (loe Kivisildnikku lk 36) – ehk on ainult nurina väljendumisvorm ja -vahendid pisut teistsugused. Aga rahuolematus keskmisega ongi ühiskonna äärealal, keskmisest alati kaugel tegutseva looja pärisosa. Ka juhul, kui ta ise ajuti maistel…
-
Eelmises Sirbis („Las arvud kõnelevad”) esitasin mõned etteheited riigi kultuuripoliitikale seoses riigikohtu otsusest tõukunud vaidlusega etendusasutuste (teatrite ja kontserdikorraldajate) käibemaksu määra üle. Väitsin, et teatrid saavad korralageduse tõttu kontserdikorralduses põhjendamatult kannatada; et riigivõimul puudub pädevaks otsustamiseks piisav informatsioon kontserdituru olukorra kohta; et teatrijuhtidel on õigustatud kahtlusi poliitiliste, ent õigusaktidega katmata rahalubaduste vettpidavuses. Neid väiteid ja olukorda kontserditurul kommenteerib Eesti Kontserdi direktor (ja Vene teatri nõukogu ajutine esimees) Aivar Mäe. Kontserdikorraldajaid,…
-
Tänavuse kultuuriaasta maagilised arvud on 5, 13 ja 18. Ühed peavad õnnearvuks esimest, teised viimast arvu. Aga vägisi kipub tekkima mulje, et teatritegijad on pahaaimamatult lõksu sattunud. Nimelt pole teatrid sugugi sellises konkurentsiolukorras, mis oleks ühtki neist, olgu siis riiklikku, munitsipaal- või erateatrit, aktsiaseltsi või sihtasutust sundinud kohtust õigust nõudma. Teatrite poolest oleks võinud ebavõrdne käibemaksustamine rahumeeli edasi kehtida. Teatrid on rataste vahele sattunud kontserdikorraldajate tõttu ja viimastel otsekui kilbiks…
-
„Õigusloome võrdsus nõuab seda, et seadused ka sisuliselt kohtleks kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Selles põhimõttes väljendub sisulise võrdsuse idee: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Meelevaldseks saab ebavõrdset kohtlemist lugeda siis, kui selleks ei leidu mõistlikku põhjust. Kui on olemas mõistlik ja…
-
aron stern
Nii, nagu bürokraadi loomulik pürgimus ja elu mõte on ressursside suurendamine ja reeglistiku mitmekesistamine ning maffiapealiku oma illegaalses äris täieliku monopoli saavutamine, peaks tänapäeva arhitekti põhipüüdlus olema oma loomingu võimalikult kiire organiseerimine muinsuskaitse alla.
-
Meie inforuumis pinnale kerkiva järgi otsustades on Eestis olemas kõik heaoluühiskonna tunnused. Me saame nautida kõike mängulist, sest ellujäämise ja eluspüsimise küsimused on lahendatud (kindlasti leidub miljoni kohta üks juhtum, mis kinnitab vastupidist, aga pigem tuleb üldistus teha ikka miljoni, mitte ühe näite põhjal). Kui maal oleks nälg, majanduskaos, katkuepideemia ja muud koledused, siis ei töötaks ka meedia või kui töötakski, siis ei saaks seal leiduda ruumi näiteks arutelule selle…
