-
Kujutlegem, et USAs korrespondendina tegutsev ajakirjanik Neeme Raud avaldaks mõne suurema Eesti kirjastuse abil poliitilise pamfleti „Neegri vintsutused rassistlikus Texases” või „Onu Tomi onnike, 2008”, kus ta halastamatult paljastaks Ku Klux Klani karvase käe ning kotis pea Ameerika võimustruktuurides ja otsesõnu kuulutaks, et USA kodusõda pole veel lõppenud ega orjust tegelikult kaotatud. Sellest avaldaks oma kultuuriküljel nupukese ajaleht Postimees, kust sõnum maailma uudisagentuuridesse leviks ning juba samal päeval ründaksid autorit…
-
Tarvitses vaid nädalavahetusel sündmusteta mööduda, kui parematel nende hulgas ka avalikult piinlik hakkas1. Võimalik, et varjatult oli hakanud palju varem, aga sel juhul olid nad oma toimetuses vähemusse jäänud ning maha hääletatud kui südametud ja ebaprofessionaalsed tegelased, kes vaidlustavad autoriteetide (Eestile hukatust ja kadu hüüdnud teadlaste) ennustusi2. Õigupoolest on vale öelda, et nädalavahetus möödus sündmusteta. Vastupidi, toimus palju huvitavat ja toredat3. Aga nende, neljandate jaoks oli see kõik tühine, olematu,…
-
Aina suurem osa Eesti elanikest veedab aina pikema aja koolipingis ning kõrghariduseni jõudnud inimeste protsent ühiskonnas on maailma kõrgeimate killast. Ülikoolid, kuulukse, õpetavat inimesi kriitiliselt mõtlema ja suhtuma kriitiliselt nähtusse-kuuldusse, aga ka esitatud andmetesse. Ma ei tea, kuidas suhtub tavaline keskmine bantu või põhjakorealane omamaisesse teadlasesse või akadeemikusse, eestlaste kultuurimustrisse kuulub teadmiste ja teadlaste, akadeemiliselt tituleeritute usaldamine vähemasti ärkamisajast. Kui kõneleb akadeemik, usub rahvas seda juttu hoopis kindlamini puhust, mil…
-
Muinsuskaitsepäevade rongkäik Tartu ülikooli peahoone juurest üle Toome Eesti Üliõpilaste Seltsi maja juurde 15. aprillil 1988. Ülo Josing
Mis juhtus? Muinsuskaitsepäevad. Millal juhtus? Aprillis 1988. Miks juhtus? Sest oli tegijaid. Aga kuidas kõik täpselt juhtus ja mis tast pärast sai, selle kohta on pärimust rohkemgi kui fakte. Näiteks too lipp, õigemini kolm lippu: sinine, must ja valge, mis EÜSi maja seinal ja hiljem rongkäigu ees lehvisid. Majaseinal oli lihtne poliitilist kompromissi…
-
-
Intervjuu märtsis loodud muinsuskaitse ümarlaua juhi Mika Oravaga.
20 aastat tagasi oli muinsuskaitse Eestis poliitilis-romantiline rahvaliikumine. Koos omariikluse taastamisega saavutas ka muinsuskaitse selge riikliku positsiooni, vastutus delegeeriti kodanikelt riigile ja omavalitsustele, võeti vastu seadused ja loodi järelevalveorganid. Aastaks 2008 on aga selge, et sellest kõigest ei piisa ning oma tegevust on alustanud muinsuskaitse ümarlaud, mille juhiks valiti muinsuskaitse praktikuna tuntud MIKA ORAVA.
-
jan kaus
„See võim, kes käesoleval aastatuhandel Ida-Euroopa üle käskinud, ei ole tervel oma kestvusel kunagi õigele kultuuri kõrgusele tõusta ning üleüldist edukäiku kosutada suutnud. Ta on jäänud vägivalla peal põhinevaks sunnivalitsuseks,” kirjutas Hindrik Prants Eesti iseseisvuse sünniaastapäeval 1919, mil polnud kaugeltki selge, kui kindel on Eesti omariiklus ja kui kaugele ulatub Vene impeeriumi lagunemine. 90 aastat hiljem kehtivad Prantsu sõnad endistviisi. Impeerium on küll koomale tõmbunud ja lagunemine kestab, õnneks…
-
Segadus või lahkarvamused Eesti majandusliku hetkeolukorra tõlgendamisel annavad tavapärasest ulatuslikumad võimalused neile, kes armastavad žongleerida suhtarvudega. Kui valitsus ja riigikogu peaksid sügisel minema tänavuse riigieelarve kahandamise teed, siis tekib peadpööritav segadus järgmise aasta eelarve iga osa või rea kasvu küsimuses. Kas 2009. aasta kasvu arvutatakse praegu kehtiva või pärast negatiivset lisaeelarvet tekkiva eelarve näitajate järgi? Septembriks on ju uus eelarve eelnõu kokku pandud. Segadust suurendab veelgi see, et hiljemalt mai…
-
Oma aastataguses pikas artiklis kirjutas okupatsioonirežiimide kuritegude väsimatu valgustaja, läinud nädalal meie hulgast lahkunud Enn Sarv: „Pärast Euroopa ülima kohtu otsuseid [jaanuaris 2006 – K.T.] on Eesti Vabariigi okupeerimine Nõukogude Liidu poolt aastail 1940–1991 saanud vaieldamatuks juriidiliseks faktiks, mille eitamine tähendaks Euroopa Liidus kehtiva õiguskorra eitamist. Euroopa kohtu otsustes inimsusevastaste kuritegude karistamise asjus on tähelepanuväärne nende ulatuslik rajamine Nürnbergi harta normidele, niisiis mingil määral samastamine natsisaksa omaaegse tegevusega Lääne- ja…
-
piia ruber
Oli ju lööv ja jõuline pealkiri! Mitte ainult ei kutsunud, lausa kiskus lugema uudist järjekordsest rahvuslikust katastroofist. Aga võta näpust, asi on hoopis proosalisem. Sirbi toimetus võttis hoopis kahe ajalehe tegemise vahelt vastavalt väljaandja otsusele asukohta muuta. Tänaseks, kui Sirp nr 12 jõuab lugejani, on toimetus oma üürikorterist Tallinnas Väike-Karja 12 juba koos kogu varaga lahkunud. Ja teeb järgmist lehenumbrit hoopis uues kohas.
