-
Soome televisioon – Jaak Kilmi hea võõrasema ehk “Disko ja tuumasõda” järgmisel nädalal kinos.
Kes on kellele vabanduse võlgu ja kes peab keda kartma.
Põrutav Tallinn Music Week.
Kirjanikud valmistuvad kongressiks ja kohtumiseks ministriga.
Kolm luuletajat ja üks musketär võetakse üksipulgi läbi.
Aasta teatrikangelased on pärjatud. Aga miks ja kuidas? Otsustajate tegevuse tagamaad ja põhjendused.
Uut ühiskonnakorraldust näitlikustab “Loomakari”.
Korea õppetund Rottermanni soolalaos.
Laidonerilt Laidonerile: Johani kirjad Mariale.
Ja veel rohkelt kultuurikaja.
-
Sirbiga kaasas Fenno Ugria Teataja.
On teatripäev ja Rakveres jagatakse eelmise aasta parimatele tunnustust.
Inimõiguste dialoog Hiinaga, boliivlase heaolu kui eeskuju.
Uus eliit näeb välja ja käitub kui tööhobune.
Nimesid pannes entroopia vastu, Palmaru kujutluste maailm.
Pärnu öö sai hingi täis. Vana tango Hobuveskis.
Linnulend üle mulluse lastekirjanduse.Vladimir Wiedemanni maagide kool.
Mati Turi mitmest küljest. Planeerimine ja planeerimatus – kumba on rohkem?
Kilk, Kass, Elken, Laimre ja Külm – kõik näitavad midagi kuskil.
Filmiarheoloog Lennart Mere filmide kallal. „Gomorra“…
-
Kes kord on laval käinud ja olnud miljonite lemmik, tahab sinna ikka tagasi tunnete kulminatsiooni üha uuesti kogema. Muinsuskaitse (liikumine, selts, aga vanade väärtuste taaselustamine kõige laiemas mõttes) tõusis 1980ndate teisel poole statisti osast pealava keskele.
-
Aina vähemaks jääb põhjusi, mis õigustaksid Laine Jänese püsimist kultuuriministri ametikohal. Õigupoolest ei olegi enam ühtki alles jäänud.
Suhtlemist ja ühist asjaajamist võib küll hoolikalt planeerida, kirjutada kommunikatsioonistrateegiaid ning korraldada teavituskampaaniaid, aga tegelikult valitseb suhete asemel müra ja mõistmatus. Paberil on kõik tore, kuid ei pruugi toimida. Sest poliitikul on lisaks parteilisele käsuliinile veel ka instinktid. Vaistlikult hoiab ta kellegi poole, tavaliselt ikka selle, kellega suhe poliitikule on ka kasulik, konverteeritav…
-
Sirbi ERI – mälestised. Mälestiste olukorda ja tulevikku ning muinsuskaitse mõtet kaaluvad näituse “Ultima memoria” taustal Riin Alatalu, Lea Stroh, Jaan Tamm ja Andri Ksenofontov.
Kultuurkapitali luuleauhinna laureaat Maarja Kangro: “Moraalilugemine kunstis on kole.”
Mitu elu on kultuuriministril ja miks viimane neist on läinud. Pausipidamise vajalikkusest.
Loomastumine või lepitus? Olukorrast Ugalas.
Mart Kivimäe eneseteadvuse probleemist ajalookultuuris – mismoodi käivad kokku Heine, Marx, roosid, kartulid ja tulevik.
Sinijärv ja Rooste rõõmustavad emakeele ja kirjakultuuri tuleviku üle…
-
Jaanuar ja veebruar on traditsiooniliselt auhindamise kuud. Kultuurielus kestab tunnustamine läinud aasta tegude eest suure suveni, aga suurem osa riiklikust tunnustusest on praeguseks kodu leidnud. Teenetemärgid – annetatud (mis sest, et vähem kui kunagi varem). Riigi kultuuri- ja teaduspreemiad – kätte saadud.
-
Arvamisi: neist, keda ei saa kunagi usaldada; kuidas aidata Venemaa edasi XIX sajandist?
Obama lemmikfilosoof Niebuhr, templis olemisest.
Mati Hint Eesti arvamusliidrite maailmavaatelisest sõjakusest kui mängust riski piiril ja teispool seda.
E-raamat ei ohusta ehedat raamatut, vaid ainult õiguslikke privileege.
Kommentaarid lõppenud romaanivõistlusele ning autorite ja žürii heitlusele Tuglase novelliauhinna pärast.
Avatud ühiskond ja suletud ruum Cannes’i mulluses võidufilmis. Benjamin Buttoni aeg ei peatu.
ERSO Ameerikas – välja müüdud!
Teatris toimub enesemüük ja viiakse ellu unistusi, aga…
-
Sõitsin iseseisvuspäeval juhtumisi keset päist päeva läbi Nõo. Parimalgi juhul ainult iga kümnes majaomanik oli seal riigi sünnipäeva puhul ka lipu heisanud. Piinlik. Tartus oli olukord parem, aga kaugeltki mitte laitmatu. Mis lahti? Keda kodanik selle avaliku protestiga või seaduskuulmatusega karistab? Ainult iseennast, patriootilisem naaber võib aga teda lausa salakommunistiks pidama hakata. Ja mida siis Eesti Vabariik praegu üldse valesti on teinud, et tema sünnipäeva ei peaks tähistama? Või pole…
-
Kas Mark Raidpere saab Ars Fennica auhinna?
Millal ükskord algab aega, mil talupojatarkuse kõrval tuleb kasutusse ka haritlastarkus?
Prügi söömisest.
Jüri Talvet uurib Jaan Kaplinski kaasaegsust.
Jaak Valge ja Olaf Mertelsmann: kaks vaadet viimasele maailmasõjale.
Hasso Krull ja Carolina Pihelgas India vangistuses Jaipuri festivalil.
Teatri aasta-auhindade nominendid. Kes ja mille eest?
Muumimamma pihta tulistatakse.
Tartu kunstikuu lõpeb koos veebruariga.
Raimo Jõerand Eesti dokumentalistika aastasaagist.
“Operatsiooni “Valküür”” eetilised natsid Jan Kausi käes.
Täiusliku vaikuse helikeemia.
Mehelik Rääts, naiselik Mägi.
Ja veel nii mõndagi.
-
„Kuidas ma põlgan seda massi, seda armetut rämpsu, kes jookseb kõigi järel, kes äratab tema madalaid instinkte – vihkamist, kadedust ja omamiskirge – ja kes oma alaväärsustundest kisub maha ja trambib jalge alla selle, millel on veel vähegi inimväärikuse nägu, mis kannab veel natukenegi omaenese veendumust. Diktatuur ja terror – alati ühed ja needsamad meetodid, mida alaväärsus kasutab, et tõeliselt inimlikku, isiksusevabadust ja mina– puutumatust välja juurida. Selle jaoks, kes…
