-
Arvamisi: neist, keda ei saa kunagi usaldada; kuidas aidata Venemaa edasi XIX sajandist?
Obama lemmikfilosoof Niebuhr, templis olemisest.
Mati Hint Eesti arvamusliidrite maailmavaatelisest sõjakusest kui mängust riski piiril ja teispool seda.
E-raamat ei ohusta ehedat raamatut, vaid ainult õiguslikke privileege.
Kommentaarid lõppenud romaanivõistlusele ning autorite ja žürii heitlusele Tuglase novelliauhinna pärast.
Avatud ühiskond ja suletud ruum Cannes’i mulluses võidufilmis. Benjamin Buttoni aeg ei peatu.
ERSO Ameerikas – välja müüdud!
Teatris toimub enesemüük ja viiakse ellu unistusi, aga…
-
Sõitsin iseseisvuspäeval juhtumisi keset päist päeva läbi Nõo. Parimalgi juhul ainult iga kümnes majaomanik oli seal riigi sünnipäeva puhul ka lipu heisanud. Piinlik. Tartus oli olukord parem, aga kaugeltki mitte laitmatu. Mis lahti? Keda kodanik selle avaliku protestiga või seaduskuulmatusega karistab? Ainult iseennast, patriootilisem naaber võib aga teda lausa salakommunistiks pidama hakata. Ja mida siis Eesti Vabariik praegu üldse valesti on teinud, et tema sünnipäeva ei peaks tähistama? Või pole…
-
Kas Mark Raidpere saab Ars Fennica auhinna?
Millal ükskord algab aega, mil talupojatarkuse kõrval tuleb kasutusse ka haritlastarkus?
Prügi söömisest.
Jüri Talvet uurib Jaan Kaplinski kaasaegsust.
Jaak Valge ja Olaf Mertelsmann: kaks vaadet viimasele maailmasõjale.
Hasso Krull ja Carolina Pihelgas India vangistuses Jaipuri festivalil.
Teatri aasta-auhindade nominendid. Kes ja mille eest?
Muumimamma pihta tulistatakse.
Tartu kunstikuu lõpeb koos veebruariga.
Raimo Jõerand Eesti dokumentalistika aastasaagist.
“Operatsiooni “Valküür”” eetilised natsid Jan Kausi käes.
Täiusliku vaikuse helikeemia.
Mehelik Rääts, naiselik Mägi.
Ja veel nii mõndagi.
-
„Kuidas ma põlgan seda massi, seda armetut rämpsu, kes jookseb kõigi järel, kes äratab tema madalaid instinkte – vihkamist, kadedust ja omamiskirge – ja kes oma alaväärsustundest kisub maha ja trambib jalge alla selle, millel on veel vähegi inimväärikuse nägu, mis kannab veel natukenegi omaenese veendumust. Diktatuur ja terror – alati ühed ja needsamad meetodid, mida alaväärsus kasutab, et tõeliselt inimlikku, isiksusevabadust ja mina– puutumatust välja juurida. Selle jaoks, kes…
-
Iseseisvuspäeva eelõhtul annab Sirp au riigi kultuuripreemiate ja Wiedemanni keeleauhinna laureaatidele: Ilse Lehistele, Ellen Niidule, Arvo Pärdile ja Aarne Ükskülale.
Kaarel Tarand aust, truudusest, ametnikust ja poliitikust. Tiit Hennoste hindab raamatuturgu, Ero Liivik otsedemokraatia võimalusi.
Leopardid ja leopardsed lõvid ehk kes on kes Eesti vapil. Eesti näod pildis ja Eesti lood filmis.
Märt Väljataga ja Aija Sakova: kuidas lunastada Lasnamäe? Linda Kaljundi: kuidas võita ristisõda? Kaks vaadet Mana-mees Hellar Grabbi mälestustele. Märter Kuperjanov…
-
Võiks arvata, et Eestis pole Euroopa riikide keskmisegagi võrreldes (ja see on ju maailma keskmisest väga palju kõrgemal) midagi katastroofilist lahti. Kuigivõrd on veel raha, vett ja toitugi. Vabast maast rääkimata. Tegelikult on seda põhivajaduste katteks rohkem kui küll, aga seda pole praegu lihtsalt sünnis tunnistada. Põhiline ühiskonna infrastruktuur seisab üsna kenasti püsti. On siiski ilmnenud, et kommunikatsiooniahelad, kui üldse miski, on väga nõrgad. Üksteisele ennast arusaadavaks teha, näe, ei…
-
Värske Sirbiga kaasas Roheline Värav.
Maskid maha! Arne Mikk tõi Estonias taas lavale Verdi “Maskiballi”. Kuidas, kui käes pole parasjagu ooperi kuldaeg? Arne Mikk ja lavastuse kujundanud Ralf Forsström räägivad Eesti muusikateatri võimalustest, eripärast, seisundist.
Riigi-, demokraatia- ja meediakriitikat Evi Arujärvelt, Ülle Madiselt, Daniel Vaarikult ja Kaarel Tarandilt.
Kulutuurkapitali kirjanduspreemiate nominente jagus kokku kaheksasse kategooriasse. See on asjatundjate soovituslik ostunimekiri neile, kel veel mullused parimad eesti raamatud soetamata.
Toomas Paul selgitab Charles Darwini, Anne…
-
„Pole erandit reeglist, mille kohaselt iga elusolend paljuneb loomulikult sedavõrd suure kiirusega, et kui neid ei hävitataks, kattuks maakera peagi üheainsa paari järglastega. Isegi aeglaselt sigiva inimese arvukus on 25 aastaga kahekordistunud ning samas tempos jätkates ei ole tema järglastel tuhande aasta pärast sõna otseses mõttes maal püstiseisukohtagi.”
Charles Darwin, 1859
-
Charles Darwini sünnist möödub nädala pärast 200 aastat, novembris 150 aastat tagasi aga ilmus esmatrükk tema peateosest, eestikeelses tõlkes tänaseni kahjuks ilmumata “Liikide tekkimisest”. Darwini mõttetegevuse tagajärgi maailmas ja Eestis lahkavad Toivo Maimets, Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd ja Kaarel Tarand.
Kuidas tuua avalikku arutamise- ja otsustamisprotsessi vormi asemel rohkem sisu: Marek Strandberg ja Valle-Sten Maiste.
Varauusaegne Eesti XVII ja XXI sajandi ajaloolase silmis. Linda Kaljundi kogumikust “Ajalookirjutaja aeg”, Pärtel Piirimäe Margus Laidre teosest…
-
Peter Morgeni Jeesus võitleb oma jumalaga vähemalt sama kangusega nagu Andres Vargamäel. Ja ei jää Juudas oma küsimuste kiuslikkusega alla Oru Pearule.
Peter Morgen, Sõnum. Toimetanud Marika Mikli, kujundanud Heino Prunsvelt. Varrak, 2008. 256 lk.
Pealispind on petlik. Kui võtad Peter Morgeni „Sõnumi” kätte õigetpidi, läheb mõte Heino Prunsvelti kaanekujunduse jälgedes esmalt vahitornide maale, sektantlike propagandatoodete sekka. Kui alustad tagakaanest ja loed, et raamatu tegevus toimub korraga Jeesuse eluajal ja tänapäevase…
