-
Kodanikualgatus on püha asi ja seda ei ole sünnis kritiseerida. Inimesed teevad midagi vabatahtlikult, koos, tasuta, seaduste raames ja kooskõlas riigikogus heaks kiidetud kodanikuühiskonna arendamise kontseptsiooniga (EKAK, 2002). Mida veel tahta? Aga eelöeldus endas on juba vastuolu. Kui esindusdemokraatlik riigivõim endale kas või jõuga suhtluspartnerit püüab luua (minu meelest ei ole see soov kunagi eriti siiras olnud), on jõuplaani EKAKina juba aastaid tagasi formaliseerinud, asutanud portfellita regionaalministri valitsemisalas raha kulutamiseks…
-
Viis aastat rahulolevana Euroopa Liidus. Kes seda oleks osanud oodata? Mida arvata Minu Eesti mõttetalgutest.
Ajalugu: Kalevipoeg, sortsid, EKP, ERSP ja Rahvarinne. Analüüsivad Tiit Pruuli ja Jaak Allik.
Paguaadlik Hando Runneli märksõnastik. Elo Viiding kaasaegse soome proosa nurgakivist Leena Krohnist.
Jutud Daniel Reussi ja Kristjan Randaluga. Vaateid “Jazzkaarele”, “Oriendile”, trompetipäevadele.
Eelküpsetatud Kafka Vanemuise laval. Valuta ja väeta Viini metsad.
Kunstnikud prepareerisid natsionalismi.
Elo Lutsepp on maa-arhitektuuri pärlite otsingul läbinud 80 000 kilmeetrit Eesti teid ja näinud…
-
Iga päev väärib kordamist ja meenutamist Rein Taagepera arvamus läinud laupäeva Postimehe ak-s: „Sotsiaalteadused on läinud valele teele, lootes kõike lahendada statistilise analüüsi teel, mis toob tihtipeale sõnnikut. Selleks, et teada, mida mõõta ja kuidas mõõta, peab olema loogiline pilt, mis on tähtis”. Ja teisal: „Väikese ennustusvõimega sotsiaalteadus ei saa püsima jääda. Ta on karjuvalt sarnane astroloogide ja alkeemikute tegevusega.”
-
20 aastat tagasi pida eesti rahvas oma ajaloo üht suurimat keelevõitlust. Võit neis lahingutes saabus keeleseaduse kinnitamisega ENSV ülemnõukogus. Kõigi meelest ei pidanud see nii minema. Kes tegi mida, meenutavad Elsa Pajumaa, Mati Hint jt. Kas uus keeleseadus saab eelmisest parem ning kelle poolt ja kelle kaitseks ta nüüd tehakse? Sirbi keeleseaduse erinumbrist saab selgust.
Arvamusi alkeemikutest ja ehitajatest, meie sõpradest ja vastastest Soomes, ohvristaatust sünnitanud identiteedikriisist.
Mänguline Asko Künnnap on luules…
-
Mis on see salapärane „Euroopa tase”, millest ühes valimisreklaamis räägitakse ning milleni küündimine oleks justkui vältimatu eeldus Eestist Euroopa Parlamenti tööle pääsemiseks? Kas see on mingi kaasasündinud isikuomaduste või omandatud oskuste komplekt? Või hoopis maailmavaade?
-
Reedel Sirbiga kaasas pooleteisekordne Diplomaatia ja Roheline Värav.
Sirbis soovitavad eksperdid, millest kandidaadid peaksid enne Euroopa Parlamendi valimisi rääkima, et valija silmis vähegi eurooplase nime õigustada. Erakondadele see jutt ei meeldi.
Christian Kelch – viimane kroonik ja esimene ajaloolane.
Iirimaal plagieeritakse Ehinit.
Lahti lähevad Eesti Muusika Päevad, Jazzkaarest rääkimata.
Tagasivaade Ars Fennicale.
Clint Eastwood lahkub lavalt.
Arbujate lugemine.
Kunsti-, teatri- ja muusikauudised.
Ja veel ja veel vaateid kodu- ja välismaisele kõrgkultuurile.
-
Eesti kultuur on täis edulugusid, kus nähtava kvaliteedihüppe tõukejõuks on oma maja valmimine. Nii läks Tartu ülikooliga (ja läheb alatasa uuesti iga teaduskonnaga), Vanemuise ja Estonia teatriga, Kumuga uusimast ajast. Päris oma kodu kasvatab loodud organisatsioonile tiivad ja ei saa tiivutut erandit ka Eesti Rahva Muuseumist. Siiski, tiivad küll, aga kütust ehk raha on ka vaja ja kütusevarude osas ei ole esialgu näha kindlust, vaid pigem probleeme. Ehitusraha on üks…
-
Tsunftide, tänapäevaselt alaliitude või eluvaldkondade eetikakoodeks pannakse kirja mõttega tugevdada korda ja tasakaalu süsteemides, mis muidu kaldu kipuvad kiskuma. Heas usus ja suurte lootustega kehtestati Eestis 1990ndate keskel ka ajakirjanduse eetikakoodeks, mis pidi reguleerima eeskätt trükiajakirjanduse käitumist. Importusk eneseregulatsiooni kõikvõimsusse oli toona vankumatu, lisaks kannustas oma „seadust” tegema pidevalt õhus rippuv kirves, riigivõimu oletatav himu ajakirjandust kas või vähesel määral seadusega kontrollida, piirata, tsenseerida.
-
Eesti Rahva Muuseum saab 100-aastaseks. Esmaspäevast algavate juubelipäevade eelõhtul annab Sirp ülevaate ERMi olnust ja helgemast tulevast.
Kuidas parandada ajakirjanduseetikat? Kunst ja ropendamine.
Globaalne ristiusk. Miks Eestis on jumala rollis koll?
Kergema vastupanu teed minek “Minu tädi” kujul. Kuus hingetut ootavat olendit lootuse ja lootusetuse vahel.
Schmuckszene – ehtekunsti kõrgmäestik Münchenis.
-
Kujutlegem olukorda, kus Venemaa president Dmitri Medvedev või peaminister Vladimir Putin mingil pidulikul puhul ootamatult teataks, et palub Venemaa nimel siiralt vabandust kümnetele või ka sadadele rahvastele, eriti aga eestlastele (ja lätlastele-leedulastele) XVI–XX sajandil põhjustatud kannatuste eest. Mismoodi peaksime sellesse suhtuma?
